Hausverkäufer kommen einige Jahre später zu Käufern, die versteckten Unvollkommenheiten als schlechte Überraschung. „Wenn möglich, verkaufen Sie überhaupt nicht!“

Kui maja müüd, siis paned seisukorraks „elamiskõlbmatu“ või „läheb lammutamisele“, siis võiks JOKK olla

Oi kui õudne. Müüsin saia pähe sitta, aga ostjad tahtsid ikkagi saia saada.

Tra. Laske ekspertidel maja ja selle puudused ära hinnata, siis jääb risk olemata.

Minumeelest on artikkel kallutatud. Ei ole see müüja alati kannataja. Jani puhul kohus tegi ka otsuse – ostja oli see, kes jäi õigeks. Üldjuhul ülistatakse oma müüdavat asja taevani. God forbid kui peaksid aus olema ja üles kirjutama puudused. Hinda ju ometi langetada ei taha. Ma arvan, et probleem on süsteemne, Jan oli lihtsalt see ebaõnnetu kes sattus ostja otsa, kes läks lõpuni välja. Kindlasti on neid pahatahtlikke, kes ostavadki ronte selle eesmärgiga, et hiljem varjatud puudustega kohtusse minna, võibolla peaks seadus siinkohal kuidagi paremini müüjat kaitsma. Aga julgen arvata, et kõik ostjad ei ole pahatahtlikud. Otsitaksegi remonti vajavat maja, mida ise korda teha. Võibolla ei peaks siis neid objekte listima kui „õdus elupaik“ vaid „kapitaalremonti vajav maja“.