und sie haben gerade das Vorstellungsgespräch von der Fakultät für Zahnmedizin und Estnisch als Zweitsprache weggenommen. Das Prüfungsergebnis entspricht dem Staatsexamen in estnischer Sprache sowohl an der Fakultät für Zahnmedizin als auch an der medizinischen Fakultät
https://www.err.ee/1610073937/keeleoskamatud-hambaarstid-pohjustavad-tervishoiususteemile-probleeme
Von kthanksbyw
8 Kommentare
Chat we are cooked
On nad odavamad ka ? kui jah siis olen ma isegi nõus…tooge juurde.
Eesti keele tulevik on tänase poliitika juures suure küsimärgi all.
Ma saan aru et nõutud peaks olema C1 tase, mis on kõrgem kui vaata et mõnel kohalikul matsil. Samas uudises mainiti vigadeks vales suupooles hamba puurimine. Need ei ole kuidagi väike möödarääkivus, sõnad nagu parem ja vasak kuuluvad A1/A2 keeletaseme juurde. Lisaks on raske suus hambale osutada ja siis mööda panna
Loe: keeleoskamatud [venelased] põhjustavad [igas valdkonnas] probleeme
Mille järgi tunneb ära kehva hambaarsti?
Tema juurde on võimalik lihtsasti aega broneerida…
Me oleme rikkam sihtmaa aina rohkem, seetõttu peame oskama probleemiga toime tulla aina paremini.
Me oma vaesuse ja kalliduse hala kõrvalt ei pane üldse tähele, kuidas järjest siia rahvast hea meelega juurde voorib. Võõrast ei koti see, kui palju meil Soomega vahe on või ei ole.
> Kuid sellele vaatamata juhtuvad Metstaki sõnul patsientide ja arstide vahel arusaamatused, kus inimesel ravitakse valet hammast.
Kuidas see isegi põhimõtteliselt töötab? Inimene läheb hambaarsti juurde ja ise ütleb, et no palun nüüd ravige seda teist premolaari mul? Hambaarst saab valesti aru ja lampi hakkab valet hammast puurima? Kui elementaarsed viisakused välja jätta, siis ma hambaarstiga sisuliselt sõnu ei vahetagi. Vaatab ise, kas ja mida vaja teha on ja siis teeb ära. For all I know, ta äkki eesti keeles ainult „tere“, „head aega“, „kasuta rohkem hambaniiti“ ja „õde, palun ulata tööriist x“ oskabki öelda.
Või on probleem selles, et ta ei oska teise arsti märkmeid lugeda? Aga siis ei ole ju probleem selles, et patsiendi ja arsti vahel oleks arusaamatus, nagu artiklis väidetakse. Siis on arusaamatus kahe arsti vahel. Isegi siis ma eeldan, et nad peamiselt kasutavad ladinakeelseid nimetusi oma märkmetes just nimelt, et selliseid arusaamatusi vältida. Ühesõnaga, ei mahu hästi pähe kuidas valet hammast saab ravida, olgu keelebarjäär kui suur tahes. Ma olen alati eeldanud, et kui ma Hispaanias hambaarstile lähen, „hola“ ütlen ja suu lahti teen, siis ta suht teab, mida seal korda vaja saata on, kui üldse midagi. Nüüd tuleb välja, et isegi Eestis riskin sellega, et arst keerab midagi perse.