Derzeit verfügt Estland über keinen entwickelten Korridor, der mit normalen Ländern vergleichbar ist (z. B. Ruhrgebiet in Deutschland, Randstad in den Niederlanden und BosWash in den USA). Aber ich denke und hoffe, dass sich das in Zukunft ändern wird. Rail Baltica hat, auch wenn es noch nicht fertig ist, bereits die ersten Entwicklungen rund um die Strecke angeregt, wie in einem im Artikel Ich habe gesehen, dass Pärnu derzeit vor der vollständigen Fertigstellung der Via Baltica (z. B. Sauga Technopark) entwickelt wird, und wenn ich sehe, wie sich die Stadt entwickelt, erwarte ich, dass nach Abschluss der Bauarbeiten noch viel mehr dauerhafte Verbindungen mit Tartu bestehen werden.
Ich glaube, dass es noch lange dauern wird, bis der estnische Abschnitt von Rail Baltica eröffnet wird, und es wird noch länger dauern, bis die Vorteile voll ausgeschöpft sind, wenn sowohl die Straße als auch die Schiene in der gesamten Region bereit sind. Aber ich denke, dass sich dieses Gebiet in 25 bis 30 Jahren in unserer Vision ändern wird und das Wachstum um Tallinn herum in südlicher Richtung auf die südlichen Vororte von Pärnu ausgedehnt wird. Ich denke, es besteht die Gefahr, dass wir aufgrund des demografischen Zusammenbruchs und der begrenzten Zahl von Menschen, die hierher ziehen, die Früchte des Projekts nicht sehen können, aber ich hoffe, dass wir etwas ändern, um dies zu vermeiden.
Was denken Sie? Wie wird Ihrer Meinung nach die Region Tallinn-Pärnu-Ikla 25 bis 30 Jahre nach ihrer Fertigstellung aussehen?
https://i.redd.it/m4tlg2w5xn8h1.png
Von Sinine_Jaan
13 Kommentare
Fantaseerida võime aga valmis see ei saa
Eestis on (Tal)linnastumine pöördumatu. Raudtee seda ei muuda. Lisaks on meie kultuuriruumis mentaliteet et ühistranspordiga sõidavad vaesed ja lollid
Arvan ka sama, et Via- ja Rail Balticu valmimise järel ühtlustub kihistumine veidi ja Pärnu- ning Raplamaa tõmbavad ennast Tallinnale ja harjumaale veidi järele.
Kui Tartu oma lennuliikluse paremaks saab, siis nemad teadusliku tootmise poolelt ka.
Ma olen aru saanud, et Rail Balticu ehituse peamine mõte on euroraha Eesti majandusse absorbeerimine ja võib-olla natuke on ka lootust, et äkki kunagi läheb tarvis. Kunagi pärast Tallinna-Helsingi tunneli valmimist. Aga praeguste arengutega maailmas ma selle peale kihla ei veaks. Eks otsuste langetamise ajal paistis tulevik veel helge.
Aga miks peaks? Kui tsaariaegne raudtee tähendas hulganisti peatusi, igasugu uute kaupade liikumist, mis võimaldas raudteeäärsete külade kasvu, siis mida uut võib Rail Baltica pakkuda peale lubaduse kiiresti Riiga saada? Olgu, “45 minutiga Tallinna tööle” on tõesti müügiartikkel, aga ega Paidest praegu autoga oluliselt kauem ei sõida, ei märka nagu kiirelt arenevat linna.
Mingil määral kindlasti, aga ruhristumist loota ei maksa. Tallinn ja Riia suuruse poolest võivad isegi olla Essen ja Dortmund, aga distants on liiga suur Tallinna ja Riia vahel ja meil elanikke liiga vähe.
Artikkel nimelt kirjutab sellest, et kavandatavad peatused kipuvad olema asustusest eemal ning kui nt Häädemeeste peatus Häädemeestelt 15 km kaugusel metsas on, siis see ei aita kohalikule elule väga kaasa.
25-30a? RB elueaks on arvestatud ca 50 aastat.
Ja kuritegelikum /s, see käib ka sinna juurde.
Suht. Miks üldse teiste piirkondade alla raha enam panna. Koondada ja kokkulükata. Optimiseerime riigi ära. Ei pea teeparandustele ja muule infrastruktuurile raha raiskama. Wildlingud võivad väljas pool seda ala elada kui tahavad ja julgevad.
Elan Rapla külje all ja näen juba praegu, kuidas Rail Balticu ootuses siia suhteliselt palju inimesi kolib. Tulin siia oma perega Tallinnast neli aastat tagasi ning põhjuseks oli selle maja oluliselt soodsam hind võrreldes sellega, mida oleksin pidanud maksma Tallinna lähiümbruses. Lisaks oli suureks plussiks väga hea rongiühendus Tallinnaga.
Selle nelja aasta jooksul on siia omajagu uut kinnisvara tekkinud ning mulle tundub, et arvestades uusi planeeritavaid arendusi, on sellel mõttel iva. Hetkel plaanis olevate arenduste põhjal kasvab Rapla rahvaarv järgmise kümne aasta jooksul ca 25–30% (eeldusel, et kogu planeeritav maha müüakse).
Selline areng loob aluse nii uute töökohtade tekkeks kohapeal kui ka inimeste koondumiseks mujalt Eestist selle joone peale (Rail Balticu trassi ümbrusse). See on üleilmset praktikat arvestades üsna tavapärane areng, sest kui inimesed koonduvad ühte piirkonda, nagu meil Tallinnaga, tõusevad sealsed eluaseme hinnad omajagu. Seetõttu hakkavad inimesed loomulikult paremaid alternatiive otsima.
Pean ka tunnistama, et üldine elukvaliteet on siin parem – kõik on lähedal ja veedan autos minimaalselt aega (mul on ka vedanud, sest töötan Männikul ning umbes 1/2 tööle sõite teen rongiga). Väga mõnus roheline koht, peaaegu nagu elaks maal. Ja selliseid kohti on nii Tallinna kui ka Pärnu suunas palju. Soovitan soojalt.
Keskmine 40a eestlane ülehindab autode osatähtsust noorte inimeste seas. Ma tean palju inimesi, kes põhimõtteliselt ei kavatse autot osta, ise ka nende hulgas. Osadel load olemas ja osadel mitte, aga fakt on see, et noorem, pealekasvav põlvkond pole enam nii autousku kui nende vanemad.
Vähem autosid – > rohkem ühistranspordi, sh rongi kasutamist.
You are not wrong,,, Highly possible,,,, Eastern Estonia gonna be like Eastern Germany, with Tartu the only major city