kõik küsivad pasteeti, aga keegi ei küsi kuidas pasteedil läheb?
Boris_Willbe_Boris on
Lagastatud korteritest – kes siin olevatest lastevanematest saaks öelda, et tal on beebiga kogu aeg kodu perfektselt puhas olnud?
Ema tundub küll problemaatiline (eriti selles mõttes, et tõi koju vähemalt korra võõra mehe), aga mind kripeldab see osa:
>Läksin lastekaitsesse, et miks te lapsed ära viisite. Nad ütlesid, et ma joon. Et lapsed on lohakil, mustad.
>Aga andke andeks, kui ma saadan nad õue ja nad seal mustaks saavad, siis ei tähenda see ju, et nad on kogu aeg mustad?! Ma pidin üksi nelja lapse eest hoolitsema! Pesu pesema, koristama, süüa tegema. Hea, et isa aitas.
Tänapäeva ühiskonna ootused lapsevanemale on tõesti natuke ebarealistlikud. Võiks mõelda, et just hea on, kui lapsed mängivad õues, aga ei, oodatakse ikka, et oled pidevalt nende kõrval, nagu harksaba, ei saagi neid pooleks tunniks üksi koju jätta, kui poodi lähed (nagu oli mõnikord siis kui olin väike – ja minul on kusjuures mõlemad vanemad kõrgharitud ning ilma kahjulike harjumusteta).
Laste ilmale mittevastavalt riides olemist seletab ära see, et need viidi lastekottu otse vanaema juurest, kes polnud ise neile sobivaid riideid ema kodust kaasa võtnud.
Ühesõnaga, vaene ema.
supinoq on
EDIT: Näh, jahusin nii pikalt hoopis teisest juhtumist ja pastebini ikka ei jaganud 😀 [Ole lahke!](https://pastebin.com/fm1JNUa9)
Kunagi ammu oli uudistes lugu ka ühest teisest perest, kellelt Lastekaitse julmalt lapsed käest kiskus ja nad lastekodusse viis, kuigi vanemad olla lihtsad ja korralikud inimesed. Lugesin siis seda artiklit ja tundsin neile vanematele kaasa, sest kogu artikkel oli tõesti nii kirjutatud, justkui poleks vanemad oma lapsi kunagi väärkohelnud ja vanemate jutt tundus igati adekvaatne.
Aastaid hiljem läksin ise lastekodusse tööle ja sattusin nendesamade laste kasvatajaks ja no ilmaasjata neid lapsi küll ära ei võetud. Nende toimikud olid ikka õudset kraami täis ja kuigi vanematele oli antud võimalus lastel kord nädalas külas käia, jätsid nad umbes pooled kohtumised ära.
Üleüldse võtab Lastekaitse lapsi ära ainult äärmisel vajadusel, ja Eesti lastekodude suur prioriteet on säilitada lapse peresuhteid nii hästi, kui vähegi võimalik. Proovitakse leida misiganes variant pere mingilgi määral rehabiliteerimiseks. Minu lastel siis näiteks külaskäigud ja artiklis kirjeldatud perel elutingimuste parandamine ja vanemate tööleasumine.
Sellest ajast peale suhtun igasse sellisesse „minu lapsed kisti minu käest ära, kuigi ma pole kunagi midagi valesti teinud!“-tüüpi loosse väga skeptiliselt, sest tõenäoliselt see siiski nii pole.
ninursa on
Sulev Vedler kirjutab tihti nii imeliku emotsionaalse tonaalsusega artikleid. St tihedamini kui mõne teisega, tunned, et sinuga püütakse emotsionaalselt manipuleerida.
Artiklis endas kokku on ju kõik ideed/osapooled olemas, aga kuidagi ikkagi….
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
4 Kommentare
kõik küsivad pasteeti, aga keegi ei küsi kuidas pasteedil läheb?
Lagastatud korteritest – kes siin olevatest lastevanematest saaks öelda, et tal on beebiga kogu aeg kodu perfektselt puhas olnud?
Ema tundub küll problemaatiline (eriti selles mõttes, et tõi koju vähemalt korra võõra mehe), aga mind kripeldab see osa:
>Läksin lastekaitsesse, et miks te lapsed ära viisite. Nad ütlesid, et ma joon. Et lapsed on lohakil, mustad.
>Aga andke andeks, kui ma saadan nad õue ja nad seal mustaks saavad, siis ei tähenda see ju, et nad on kogu aeg mustad?! Ma pidin üksi nelja lapse eest hoolitsema! Pesu pesema, koristama, süüa tegema. Hea, et isa aitas.
Tänapäeva ühiskonna ootused lapsevanemale on tõesti natuke ebarealistlikud. Võiks mõelda, et just hea on, kui lapsed mängivad õues, aga ei, oodatakse ikka, et oled pidevalt nende kõrval, nagu harksaba, ei saagi neid pooleks tunniks üksi koju jätta, kui poodi lähed (nagu oli mõnikord siis kui olin väike – ja minul on kusjuures mõlemad vanemad kõrgharitud ning ilma kahjulike harjumusteta).
Laste ilmale mittevastavalt riides olemist seletab ära see, et need viidi lastekottu otse vanaema juurest, kes polnud ise neile sobivaid riideid ema kodust kaasa võtnud.
Ühesõnaga, vaene ema.
EDIT: Näh, jahusin nii pikalt hoopis teisest juhtumist ja pastebini ikka ei jaganud 😀 [Ole lahke!](https://pastebin.com/fm1JNUa9)
Kunagi ammu oli uudistes lugu ka ühest teisest perest, kellelt Lastekaitse julmalt lapsed käest kiskus ja nad lastekodusse viis, kuigi vanemad olla lihtsad ja korralikud inimesed. Lugesin siis seda artiklit ja tundsin neile vanematele kaasa, sest kogu artikkel oli tõesti nii kirjutatud, justkui poleks vanemad oma lapsi kunagi väärkohelnud ja vanemate jutt tundus igati adekvaatne.
Aastaid hiljem läksin ise lastekodusse tööle ja sattusin nendesamade laste kasvatajaks ja no ilmaasjata neid lapsi küll ära ei võetud. Nende toimikud olid ikka õudset kraami täis ja kuigi vanematele oli antud võimalus lastel kord nädalas külas käia, jätsid nad umbes pooled kohtumised ära.
Üleüldse võtab Lastekaitse lapsi ära ainult äärmisel vajadusel, ja Eesti lastekodude suur prioriteet on säilitada lapse peresuhteid nii hästi, kui vähegi võimalik. Proovitakse leida misiganes variant pere mingilgi määral rehabiliteerimiseks. Minu lastel siis näiteks külaskäigud ja artiklis kirjeldatud perel elutingimuste parandamine ja vanemate tööleasumine.
Sellest ajast peale suhtun igasse sellisesse „minu lapsed kisti minu käest ära, kuigi ma pole kunagi midagi valesti teinud!“-tüüpi loosse väga skeptiliselt, sest tõenäoliselt see siiski nii pole.
Sulev Vedler kirjutab tihti nii imeliku emotsionaalse tonaalsusega artikleid. St tihedamini kui mõne teisega, tunned, et sinuga püütakse emotsionaalselt manipuleerida.
Artiklis endas kokku on ju kõik ideed/osapooled olemas, aga kuidagi ikkagi….