Ist es nur in Tartu – oder überall in Estland – so, dass es für die Mehrheit der Autofahrer so ist, als gäbe es den Fußgängerüberweg nicht mehr, wenn die Ampeln auf Gelb blinken? Das heißt, es gibt auch ein Schild und Markierungen auf der Straße. Wenn es einen gelben Modus gibt, müssen Sie den Schildern folgen. Auch die Geschwindigkeit wird nicht gesenkt.

Suht igal pool kui on kõnnitee jaoks foor siis niikui see roheline kaob ja sa veel tee peal, eks siis enam elada ei olnud vaja

Kui foor „väljas“, e. kollane vilgub…proovi jalakäijana siiski nuppu vajutada – vaata mis teeb 👀

Tere tulemast slaavi liikluskultuuri

Nägin täna, et jalakäija tahtis üle tee minna. Ma lasin ta üle.

Ei tea, pole täheldanud. Pigem ikka lastakse üle.ise pead ka nähtav olema, helkuri või heledamate riietega

Allahu akubaar! ja sebrale ma torman. Nad peatuvad küll.

Vb asi ka selles, et foorid vilguvad väga hilja või vara ja siis on nii vähe inimesi, et see paar sekundit inimesel oodata, et üks auto ära sõidab, on tühiasi. Seevastu pidurdada ja kiirendada on autol palju tülikam. Siis paljud eeldavad, et jalakäija on viisakas. Kui on vähe autosid ja ma ise jalakäiana olen, siis on endal vahel piinlik, kui auto peab peatama minu pärast, kuigi ta suht ainus auto teel. Mul jalakäiana seisma jääda paariks sekundiks ei muuda minu jaoks midagi aga tean, kui tülikas see manuaaliga on.

Sõitsin ükskord tallinnas taksoga ja taksojuht lasi signaali parempööret tehes, sest jalakäijatel oli roheline tuli ja nad julgesid üle tee minna sel ajal.

Mujal pole tähele pannud aga ju neid idioote kes pidurit ei tunne on igal pool. Samas aga Tartus paari kuuga olen olnud rohkemates liiklusohtlikes olukordades kui ei kuskil mujal ja ma pole siin linnas suurt autoga sõitnudki. Just paar päeva tagasi hakkasin teed ületama ja kuna mu eest oli linnamaastur just ülekäigurajast üle läinud hoidsin silma peal mis vastassuunas autod tegid. Kui ei oleks, siis oleks mats mulle kindlasti otsa sõitnud. Endal on kuradima lamav politseinik maas ja ikka peab valgusfoorist kiirendama see paarkümmend meetrit mis sinna ülekäigurajani saab olla. Ma õnneks kuulsin, et kiirendas ja jäin seisma. Tüübil oli veel julgust aknast käega näidata ja siukse ilmega vastu vaadata nagu ma oleks talle lihtsalt teed andnud. Väljas käies teen pigem nüüd suure ringi sisse kui joobes hakkan teed ületama, jumal teab mis sugused need autojuhid öösel veel on.