Share.

    16 Kommentare

    1. euphoricscrewpine on

      Lääne – ja eriti inglisekeelsete riikide – ülikoolides vohab kommunism, mis on mürgitanud noorte inimeste ajud. Saan aru nende noorte katsumustest, sest tegelikult võitlevad nad mitte kapitalismi vastu, vaid modernse pseudokapitalismi vastu, kus maksumaksja peab finantseerima valitud eliidi kasumeid ja kompenseerima kõik nende põrumised. Kommunism ei ole siinkohal aga lahendus. Lahendus on päris kapitalism ja puhas turumajandus, mitte tänane süsteem, mis üksnes maskeraadi korras proovib esineda kapitalismina.

    2. No ega meil on ka siin selliseid tegelasi, kes kas vabatahtlikult või raha või muude teenuste/teenete eest vb isegi seksuaalsed siin suunda mudivad…jah ma räägin sinust.

    3. Fedora_expert on

      Kapitalismi eesmärk on võimalikult sitta toodet/teenust pakkuda võimalikult kõrge hinnaga.

      Jube raske aru saada, millest tekib vastasus, milleks see tsirkus?

    4. Kas keegi seda originaalartiklit saaks linkida, minust läks kuidagi mööda ? 

    5. Ei ole kapitalism küll milleskis süüdi. Kapitalism on lihtsalt ühiskonna peegel.

      Ootan downvote.

    6. Odd-Guarantee-3496 on

      Nõus, et Mei artikkel oli nõrk ja ebaveenev, nt:
      „*Kõige murettekitavam on see, et vaesust nähaksegi justkui lahendusena ressursipuudusele. Kes oleks eelmisel sajandil uskunud, et kunagi hakatakse vaesust romantiseerima?*“

      Põhjendamatu ja lagastav ületarbimine, elamine üle oma võimete ning mitu pangalaenu kaelas pole mingi rikkus.

    7. Nice_Ad_5735 on

      Kapitalism tundub ebameeldiv, sest üliõpilased on piisavalt noored, et mitte mäletada sotsialismi.

    8. Moist-Examination322 on

      Kapitalismi keskne idee on omandiõigus. Juba Vanas-Kreekas vaidlesid Aristoteles ja Plato, et kas omand peab olema ühiskasutuses või erakasutuses ning Aristotelese seisukoht oli, et eraomand on parim omandivorm, sest see tagab omandi parima kasutuse. Omandi eest hoolitsetakse ja hoitakse korras. Kui kõik oleks kõigi oma, siis puuduks selge hierarhia ja kord, mille tulemusena ei hoiaks keegi ühisvara korras. Eraomandi korrashoid annab ka stiimuli omandi väärindamiseks ja rendi teenimiseks. Kui omanik hoiab seda korras, siis on tal õigus seda ükskõik, mil viisil käsutada. See on kapitalismi tuum – omandi käsutamine. Sa võid omandit ise tarbida või anda see tarbimiseks kolmandale isikule, mis annab sulle kui omanikule õiguse teenida renti ehk tulu.

      Raha ei puutu üldse asjasse, sest raha on ainult vahend, kuid raha saab ka kaubastada. Hea näide raha kaubastamisest on pangandus, kus raha omanikud teenivad oma raha kasutusele andmise eest (laenamine) renti ehk intressi.

      Ja Marx püüdis lahendada kapitalismist tulenevat jaotuse probleemi, sest marxismi kohaselt lõid väärtuse tööjõud, mitte kapital ja tehnoloogia. Klassikaline tootmisfunktsioon on Y=KL, siis marxismi seisukohalt oli liiga suur rõhk K-l ehk kapitalil (omandil), sest Marxi arvates oli töötaja see, kes lõpuks tootmisprotsessis kapitali vastavalt väärindas ehk kasumi teenis. Kapitaliomanik väidab, et tema võttis kapitali omandamisega riski ning kasum on ainult tasu riski võtmise eest. Töötaja risk võrreldes kapitaliomanikuga oli proportsionaalselt väiksem, mistõttu pole kasumilt täiendava tulu teenimine õiglane. Iseenesest Marxil oli õigus – meil on jaotusega probleem, sest toona kui Kapital kirjutati oli tema vastas Ricardo, kelle arvates tähendas töötasude tõus kasumi vähenemist, mis oli aktsepteerimatu. Hind püsis muutumatuna ning töötaja palk sai tulla ainult ettevõtja kasumi arvelt – see oli toonane narratiiv. Majandus oli nagu staatiline, millel puudus eksponentsiaalne kasvupotentsiaal, mida me täna teame. Tänane probleem seisneb ka selles, et ebavõrdsus pole mitte kunagi olnud nii drastiline, et inimesed tuleksid hangudega tänavatele eliiti ära tapma. Täna ollakse ebavõrdsusega taaskord staadiumis, mil küsitakse kas marxistlik revolutsioon saab seekord alguse või mitte. Eelnevalt on alati olnud inimeste heaolu „good enough“ tasemel, mis on taganud piisava mugavuse.

      Aga jah, kapitalism <-> eraomand. Siit hakkab hargnema. Kuid tõeline kapitalismi revolutsioon sai alguse tehnoloogilise arenguga, mis tekitas stiimuleid renditulu täiendavaks investeerimiseks. Pole liialdus väita, et teatav jõukuse tase on ühiskonnas vajalik, mis annab signaali turule. See signaal on kapitali täiendav väärindamine, mis tekitabki positiivse tagasiside. „Money makes money“ või „Money attracts more money“, sest Cantillioni efekt on päris.

    9. PassionGold9023 on

      Noorhärra on veel liiga eluvõõras, et nii põhja panevaid järeldusi teha.
      Samas on mul hea meel, et noored idealistid oma mõtteid avaldavad ja nende mõtteavaldustega ka ERR’i jõuavad.

      Ülikoolides on alati olnud idealiste ja äärmuslasi, see ongi selline keskkond.
      Tänud neile muutubki maailm ja arusaamad.

      Mõnest noorest saab looduskaitsja ja teisest looduse hävitaja, mõnest arst ja teisest mürgi tootja. Igal ühel oma arusaam ja uskumus, miks tema tegevus just hea on.

      Noorhärra kasvab veel veidi, saab küpsemaks ja siis räägib vbla pisut teist juttu.
      Jõudu ja edu talle ning teistele aktiivsetele üliõpilastele!

    10. Lugesin pealkirja ja mõtlesin, et aa, see ajatu „kes ei ole noorena sotsialist, sel pole südant…“ jne. Aga siis kiikasin sisse ka ja mis ma oskan öelda. Põhikontseptsioonid – ka oma ideoloogia sees – võiks enne suuremat arvamist vähe selgemad olla.

    Leave A Reply