https://www.err.ee/1610007439/soomes-voib-elumaja-korvalises-asukohas-osta-odavamalt-kui-eestis
Der Kreditrechner der Bank zeigt: Wenn man einen Kredit über 20 Jahre aufnimmt und 15 Prozent zahlt, könnte man mit einer solchen Kreditrate ein Haus für etwa 100.000 Euro kaufen.
Eine Suche auf dem großen finnischen Immobilienportal etuovi.com zeigt, dass man für dieses Geld aus mehr als 900 Häusern in Finnland wählen kann, auf dem großen estnischen Immobilienportal kv.ee gibt es jedoch nur 185 Anzeigen in der gleichen Preisklasse.
In Finnland stehen 90 in diesem Jahrhundert gebaute Häuser dieser Preisklasse zum Verkauf, in Estland zwei Häuser und darüber hinaus einige Ferienhäuser.
Noch größer ist der Unterschied, wenn man sich die Preisspanne zwischen 30.000 und 50.000 Euro ansieht. Das estnische Portal hat etwas mehr als 200 Anzeigen in diesem Bereich, viele davon sind Kisten mit Dächern, verbrannte Gebäude oder Häuser, die abgerissen werden müssen. Es wird geschätzt, dass 35 dieser Häuser einer weniger anspruchsvollen Person den Einzug ermöglichen würden, die meisten davon mit einer Trockentoilette und ohne Wasserversorgung, hauptsächlich am Ufer des Peipsi oder in Ida-Virumaa.
Das finnische Portal bietet mehr als 700 Wohnimmobilien im Preisbereich von 30.000 bis 50.000 Euro. In den meisten davon ist ein sofortiger Einzug möglich, es gibt Wasser und Abwasser, Strom und sogar mehr oder weniger ordentliche Küchenmöbel. Natürlich sind sie bei letzterem nicht alle isoliert und liegen an einem abgelegenen Ort, aber in Finnland kann man in dieser Preisklasse immer noch ein Haus bekommen, keine Sara.
Miks on Eestis kinnisvara nii kallis? ERR: Soomes võib elumaja kõrvalises asukohas osta odavamalt kui Eestis
byu/strommy73 inEesti
Von strommy73
19 Kommentare
Kas üks asi võib olla see, et Eesti on väike ja meil pole lihtsalt niipalju kinnisvara?
Sest me oleme Skandinaaviale järele jõudnud ja möödagi kihutanud.
Võrdluseks: Kuressaare kesklinnas 2 toaline korter maksab sama palju kui Riia kesklinnas (~10min vanalinnast).
Lisa KV maksud juurde, siis see muudab pilti. Ehk siis : hindade võrdluses tuleb alati välja tuua mida X asi sulle kokkuvõttes, kõiki makse arvesse tuues, maksma läheb.
Meil KV maksud sisuliselt puuduvad.
Sest kõik pigistavad viimast senti oma kinnisvarast, ok, müüvad mingi 15a selle aja jooksul varisevad viimased seinad ka
Odav on see kinnisvara sellepärast, et see asub tõenäoliselt in the middle of nowhere. Mitte nagu meil, et mõni kilomeeter kõrvalteest metsa sees. Soomes on vahemaad tunduvalt suuremad.
Kui Eesti NSV’st lahkus, siis Venemaa patenteeris ära tehnilise know how-to. Eesti jäi tühjade kätega ja uus põlvkond arhitekte ei teadnud kuidas odavalt ehitada. Praegu võid osta korteri külmas Eestis 40-70 m² 600k € kus naabri lapsed karjuvad ja oma hoovigi ei ole, või ostad maja sama rahaga. Aga kes see tegelikult valib Eesti, kui sama rahaga võid Lõuna poole kodu soetada, kus Venemaa ei hinga kuklasse.
Eestis on vaga hea pankadele seadus ja see parast and mangivad market maker mangy. Eestis Oli Ka rahapesemise riik.
Supply and demand. Kinnisvara on nii kallis kuna meil rahvas on nõus phm igat hinda maksma. Mingil osal rahvast läheb väga hästi, nii lihtne ongi.
Ostsin 3000e palkmöki 2000m2 kinnistuga soomest
mingid kökatsid suurelt müüki pandud, tegelikkuses on 2008 kriis juba kohal.
Eesti kõrvaliste kohtade vanad majad on puruvaesuses põlve otsas kokku klopsitud, praeguseks juba elamaskõlbmatud sarad, elanikud kas surnud või kolinud, pärijad huvitatud pole ning **nad ei ole turul.**
Soome vastava perioodi majad on suurema jõukuse ajal paremini ehitatud ning need saab maha müüa.
>Tõenäoliselt mõjutab hinnataset pisut ka see, et Soomes on lihtne näha andmeid, mis hinnaga ühes või teises piirkonnas müügitehinguid on tehtud, Eestis on aga seda leida keeruline.
>Kinnisvarafirma Uus Maa kinnisvaraturu ekspert Risto Vähi ütles, et müüjad hindavad vahel oma kinnisvara väärtust üle.
>“Enamasti need hinnad, millest meil räägitakse, on tegelikult pakkumishinnad ja eks need on siis ka eeskujuks järgmistele pakkumishindade määramisele. Eks kindlasti see omanike ootus hinnale on ka kõrge, seda on näha, et ülehindamist ikkagi ette tuleb,“ selgitas Vähi.
Omanike ootus hinnale on kõrge ning ostjad kobavad pimeduses.
Juba ise ka aasta vaadan endale sobivat maja soomes
Rootsis sama lugu. Kui Põhja-Rootsit vaadata, siis saab 50k€ eest samaväärse elamise kui siin 200k€ eest kuskil kõrvalises kohas.
Üldiselt paistab, et põhjus peitub finantseerimises ja arendajates. Peamiselt annavad hinnaturu takti kõik uusarendused. Terve hunnik istub neist tühjana, kuid hind on endiselt sama kui 2022 tippajal. 900k€ kalamaja kolmetoalise eest ja 750k€ pirita kahetoalise eest on head näited absurdsusest turul.
Pangad on tõenäoliselt arendajatega väga helded ja ei nõuta hinna alandamist tühjana seismise eest, vaid lihtsalt oodatakse, kuni piisavalt inimesi end pikaajalise laenuga seovad ja kalli kinnisvara kokku ostavad, siis tehakse üks äkiline šokk turul, mis hinnad kiirelt 50-75% alla kukutavad ja see sama vara ostetakse laenuga hättajäänutelt odavalt sama seltskonna poolt kokku, kes arendas ja laene edastas.
Siin on kaks faktorit mängus.
1) Soome on palju suurem nii pindala kui ka rahvaarvu poolest, seega kinnisvara on arvuliselt rohkem kah.
2) Olen kuulnud, et Soomes on kinnisvara väljapool Helsinkit ja veel paar suuremat linna palju odavam, kui seda võiks oodata. Põhjuseks vananev rahvastik ja inimeste massiline kolimine suurtematesse linnadesse. Seega pakkumine ületab korralikult nõudlust.
Koli Soome siis
Kui Soomes tihedamalt töö asjus käisin siis sai ka kohaliku elamise peale mõeldud. Nt. Kotka piirkonnas on päris normaalsed majad 100 000-150 000€, kuhu kõlbaks pea kohe sisse kolida. Enamasti sellised 80-100 m2 ning ehitatud 80ndatel.
Oma osa turu „tühjusest“ mängib ka see, et meil tühjalt seisev kinnisvara ei küsi raha. Maamaks on rohkem sümboolne ning kui maja normaalselt talveks ette valmistatud siis ka kütma väga ei pea. Minust paari tänava kaugusel on 4 maja, mis juba pikemalt seisavad tühjalt aga ära ka ei müüda.
Pikas perspektiivis see ei ole positiivne nähtus, kui majad maksavad vähem kui on nende renoveerimise kulu. See tähendab, et tulevikus on hunnikutes maju, mida keegi ei taha remontida.