Im kommenden Jahr wird das Staatshaushaltsdefizit laut Prognose des Finanzministeriums 4,9 Prozent betragen und damit mehr betragen, als die Regeln der Europäischen Union (EU) zulassen. Ab sofort würde Isamaa, dessen Vorsitzender, die Riigikogu-Wahlen im März gewinnen Urmas Reinsalu versprochen hat Kfz-Steuer abschaffen. Tatsächlich könnte die neue Regierung jedoch – unabhängig von ihrer Zusammensetzung – gezwungen sein, die Steuern zu erhöhen, anstatt sie zu senken.
Chefökonom der Swedbank Tõnu Mertsina sagte, dass die Regierung den Staatshaushalt in den letzten Jahren mit übermäßigen Kosten belastet habe. Allerdings kann man nicht ewig von geliehenem Geld leben. Ein Haushaltsdefizit von bis zu 4,5 Prozent ist in der EU nur bis 2028 erlaubt, danach muss das Defizit innerhalb von drei Prozent liegen. „Deshalb muss der Staat über dauerhafte Einnahmequellen verfügen, um den Haushalt auszugleichen“, sagte Mertsina.
Um Einnahmequellen zu finden, müssen die Steuern erhöht werden. Kosteneinsparungen und Wirtschaftswachstum allein werden in den kommenden Jahren nicht ausreichen. Mertsina wies darauf hin, dass die Steuerbelastung Estlands deutlich unter dem Durchschnitt der Europäischen Union liege, ganz zu schweigen von Finnland und Schweden.
Welche weiteren Steuern können überhaupt erhoben werden? Die Mehrwertsteuer- und Verbrauchsteuersätze in Estland sind im Vergleich zu anderen europäischen Ländern bereits hoch. Allerdings werden Vermögens- und Unternehmenseinkünfte in Estland kaum besteuert. „Gleichzeitig bedeutet die geringere Steuerbelastung des Vermögens nicht, dass es für den Staat einfach ist, daraus große Einnahmen herauszupressen“, warnte Mertsina.
Wäre es möglich, den estnischen Staatshaushalt ohne Steuererhöhungen zu sanieren? Auch SEB-Wirtschaftsanalyst Michael Nestor Ich glaube nicht, dass reines Schneiden ausreichen würde. „Selbst wenn alle estnischen Beamten entlassen würden, würde das nicht ausreichen, um das Haushaltsdefizit zu decken.“ Geht man auf Rentenarbeit oder streicht man das Gehalt der Mutter, wäre es möglich, den Staatshaushalt durch Kürzungen zu sanieren. „Ich denke, das ist ein sehr unrealistisches Szenario“, meinte Nestor.
Nestor konnte nicht sagen, welche Steuern am ehesten politisch erhöht oder eingeführt würden. Als mögliche neue Steuern schlug er jedoch wie Mertsina eine Körperschaftsteuer und eine Grundsteuer auf Immobilien sowie eine abgestufte Einkommensteuer vor.
Ökonomen von Swedbank und SEB sagen, dass die Einnahmen und Ausgaben des Staates nicht übereinstimmen, dass Kürzungen allein nicht ausreichen, und bieten als Lösungen die Körperschaftssteuer, die Immobiliensteuer und die abgestufte Einkommenssteuer an. Gleichzeitig sollen die Mehrwertsteuer und die Verbrauchsteuern im europäischen Vergleich hoch sein.
https://www.ohtuleht.ee/1155652/valus-tode-riik-peab-makse-tostma-ilmselt-ka-parast-riigikogu-valimisi
Von EarlGrey_Addict
15 Kommentare
Reformi ike on Eesti võlasohu vedanud.
Makse tõstab ikka valitsus mitte riik
Maamaksu tuleb tõsta. Näiteks 30% on ilus ümmargune number.
Ei käi päris tegelikkuses asjad nii et kriis ja nõrgemad visatakse bussi alla 🙂
Nice, jõuame lõpuks maksudega sinna, kust oleks pidanud nendega alustama. Ja eriti tore, kui isamaa need veel kehtestama peab :)))
aeg pankasid korralikult maksustada siis
Aeg oleks ettevõtete kasumit maksutada
Meil ei ole kinnisvara maksu vaja, loobuks esialgu lihtsalt peaegustest maksusoodustustest kinnisvaralt ja maalt. Kontrolliks samuti rohkem seda sularaha üüriturgu.
kinnisvaramaaks oleks küll äge alates ühest majast ja kahest korterist. lõppeb ehk ära see kinnisvara kokkukühveldamine ja hinna ülespuhumine
pankadele ka maks peale. kaua nad koorivad
edit: igaksjuhuks parandan sõnastust – maks alates teisest majast ja kolmansast korterist. seadusandlus tuleb ka vastavalt muuta, et ei tekiks vara jagamist riiulifirmadele seeläbi maksude vältimiseks. erandiks on ilmselt maaklerid, aga ehk annab mingi seose turu pakkumise ja nõudluse vahel luua või vastavalt müügiperioodi kestvusele.
Nii lolli juttu peale, hakkan vaikselt mõtlema Swedist lahkumise peale.
Eesti ja Rootsi puhul on avaliku sektori kulu ja SKP suhe umbes sama ehk siis 50% tervest SKPst kogutakse kokku riigieelarvesse. Ega me selle näitaja osas ka Soomest eriti maha ei jää.
Avalik sektor saab oma raha läbi maksustamise. Rootsis on see veidi otsesem, Eestis veidi kaugem.
Kuidas saab väita, et meie maksukoormus on väiksem? Kui reaalsus on see, et koormus on pmt sama, ainult, et raha võetakse ära veidi erinevalt.
Millega jõuame ka sinna, et nii Rootsi kui Soome on viimasel ajal üritanud oma maksukoormust vähendada ja avaliku sektori kulusid kokku tõmmata, sest see pole lihtsalt jätkusuutlik.
Kuid meil peaks arvestatav maksutõus kuidagi õnnestuma?
Kui vaadata meie avaliku sektori kulude kasvu, siis praegune kasv pole nagunii jätkusuutlik – isegi kui kulud külmutada siis riigivõla kasv muutub järgmise 15 aastaga teenindamatuks – riigieelarve strateegiat vaadates kasvab näiteks 2024 – 2030 riigivõlg 9 miljardi pealt ligi 18 miljardi peale ehk 2X
Arvestades intresside tõusu, siis see sööks isegi keskmise majanduskasvu tingimustes terve lisandunud raha ära.
Teiste sõnadega tuleks korralikult kulud kokku tõmmata – asuda võlgu vähendama, meil on veel võimalik end mitte võla spiraali mitte tõmmata.
Kui sinna satume, siis saab mingi aja pärast olema väga väga valus.
jah langetame veel ka toidu KMi, sest jõuab tarbijani ning riik ei kompenseeri puudujääki veelgi enam kuskilt mujalt.
kanep. linnahall korda , sinna ida-euroopa kanepi mecca teha ja vóidavad kóik
Miks mitte maksustada kinnisvara? Eraisikute puhul – kui inimesel on rohkem kui 2 elukinnisvara (näiteks korter + maamaja/suvila), siis alates kolmandast maks peale. Firmade puhul maksustada elukinnisvara omamine täies mahus ja eriti kõrgelt (ettevõte ei vaja tegevuseks elukinnisvara, see on vaid spekuleerimiseks) ärikinnisvara/büroopindade omamise puhul maksustamisel arvestada ettevõtte töötajate arvu (näiteks iga töötaja kohta mingi suurus m2 on maksuvaba), kõik väljarenditav kinnisvara 100% maksu alla, välja arvatud tööstus- ja tootmishooned koos laopindadega, mis võiks esialgu maksuvabaks jääda, et tootmist arendada.
Lisaks muidugi luua pangamaks.
Riigi- ja omavalitsuse ametnikel kaotada ära 35 päevane puhkus (jääb 28 päeva nagu kõigil teistel) ja kaotada kõik lisapuhkepäevad nagu tasustatud tervisepäevad, heaolupäevad jne. Lisaks kõigil riigipalgalistel kel palk üle 3000 eur, vähendada palka 10%, kel üle 4000 eur, vähendada 15% , üle 5000 eur 20% üle 6000 eur 25% jne ja siis need palgad vähemalt viieks aastaks külmutada või vähemalt seni ajani, kuni riigi rahandus korras ja majandus kasvamas. Loomulikult kaotada riigiametnikel ka kõik preemiad ja lisatasud ja lahkumishüvitis vähendada 1 kuu palgani.
Lisaks ettevõtetel – maksustada palju enam omanikel ettevõttest dividendidena raha välja võtmist.
Tra tõstku neid kotte parem
Olen seda koguaeg rääkinud, et kui me riigi suurimaid kuluartikleid kärpima ei hakka, siis on edasised maksutõusud vältimatud.