Allerdings ist dieses Leben immer noch schwierig, wenn man sich nicht vom Frieden beschleunigen lässt.
"Eine separate Frage ist, was im Falle eines Unfalls passiert, wenn die Benachrichtigungen nicht aktiviert sind.
"Es stellen sich rechtliche Fragen, denn wenn dieses System ausgeschaltet wird, trägt letztendlich immer noch der Fahrer die Verantwortung, und es kann Fragen zur Verantwortung des Herstellers geben – desjenigen, der dieses System entwickelt hat, der dieses Auto verkauft hat. Außerdem treten beispielsweise Garantieprobleme auf, es können Versicherungsprobleme auftreten," sagte Grizenko."
Gehen wir jetzt nicht in die Richtung, dass, wenn jemand mit überhöhter Geschwindigkeit auf einen Haufen fährt und die Warnleuchten und Hupen des Autos ausgeschaltet sind, nicht der Fahrer, sondern der Autohersteller schuld ist.
https://www.err.ee/1609951442/heliga-kiiruspiiraja-kasutamine-uutes-autodes-tekitab-endiselt-kusimusi
Von riisikas
15 Kommentare
Kui mõni juht tõsimeeli üritab ennast niimoodi välja vabandada siis tuleks juhiluba nõdrameelsusele viidates kohe konfiskeerida
Kui artiklit vaevusid lugema, siis mure on ka sellega, et piiksub ka siis kui ei ületa kiirust.
Taaskord täiesti mõttetu ja idiootlik üle reguleerimine riigi poolt.
Üsna ebameeldiv on see kui sõidad 50 alas 50ga, ja eks ikka natuke kõigub üles alla see kiirus. Ja siis vähimagi ületuse peale teeb auto kohe „Blinnn!!“. Viimased kogemused boltiga.
Eks peab vist tõesti hakkama ülejäänud voolust aeglasemalt liikuma.
Harjuge ära, varsti piirajad peal, üle 90 ei liigugi ja kõik.
Bussirahvaks hakkame niivõinaa, pääsu pole
Kui see süsteem *reaalselt* piiksuma hakkaks, kui inimene lubatud kiirust +3km/h või rohkem ületab, siis ei häiriks ilmselt mitte kunagi. (+/-1-2 km/h edasi-tagasi kõikumist vahepeal esineb isegi püsikiirushoidjaga.)
Praktika on pigem see, et piiksub spidomeetri näidu järgi (st 90ne alas hakkab 86ga sõites juba piiksuma) ja *väga* sageli ei tea auto korrektselt, mis see õige kiirusepiirang tegelikult ikkagi on (nt elektroonilisi muutmärke loeb suht kehvasti; kui tee kõrval on mahakeeramisrada, siis sageli võtab mahakeeramisraja piirangu, isegi kui sina sõidad otse ja sinu sõidurada see ei puuduta, nii et auto arvab, et kiirusepiirang on 70, aga tegelik on 90; busside ja veokite taga olevad mini-„liiklusmärgid“ loeb ka teinekord välja ja paneb rõõmsalt kehtivaks kiirusepiiranguks).
Minu arust täiesti debiilne süsteem. Või tehke nii, et see ka toimiks. Olen neid piiksuvaid autosid kasutanud, kui kasutan Bolt Drive’i ja toon ühe näite (neid näiteid on tegelikult palju). Kadaka tee Selveri juurest kuni Mustamäe ristmikuni näitab auto, et tegemist on 30 km/h alaga (tegelikult on see lõik 50 km/h). Mina sõidan nii nagu on ette nähtud – 50 km/h. Mida teeb auto terve tee? Karjub minu peale, et miks ma kiirust ületan. Fantastiline süsteem, 10/10.
See piiksumine on mega häiriv. Kui sõidan bolt drivega siis need lühikesed otsad kannatab ära, et ei hakka menüüs otsima, aga endale küll siukest autot osta ei tahaks mis koguaeg piiksub. Jah seda saab välja lülitada, aga varsti on siuke tunne nagu oleks lennukis, et enne kui sõitma hakkad vajutad miljon nuppu et välja lülitada asjad mis teevad elu tüütumaks, kõik need helid ja start stop süsteem lane assist lane warning.
Tuleb sellega meelde, kuidas möödunud aastal reisil olles rentisin auto. Auto nime jätan mainimata, aga sõita mulle sellega meeldis. Ainus probleem oli, et luges pidevalt mahapöörete ja kõrvalteede kiiruspiiranguid ning piiksus ja vilkus, arvates, et ma kiirust ületan. Huvitaval kombel nähes märke „keeldude lõpp“ või „kiirtee algus“, ei teadnud auto enam, mis kiirusepiirang on ning mitte mingi kiiruse peale häält teinud.
Endal spidomeeter on selline, et kui 54-55 näitab, siis kiirus on reaalselt GPSi järgi 50. Kui teeolud on normaalsed siis võiks ka piirkiirusega sõita ilma et auto pidevalt piuksuks.
Muidugi on ka palju väiksemaid tänavaid kus auto võlub kuskilt kiirusepiiranguks 30 mille kohta teel ühtegi silti pole.
Võiks edasi jaurata, aga lõppkokkuvõttes mul pole selle kiirusehoiatuse vastu midagi kui ta reaalselt ka õiget kiirust teaks. Kuni see pole lahendatud, on siis lihtsalt üks asi mis sõitmiselt tähelepanu kõrvale juhib
Ei ostaks elu sees autot millel seda piiksu välja ei saaks lülitada. Liikluses kiirus ei ole kunagi täpne ning see, et korraks käib üle 50/30/vm piirangu, ei tähenda, et see konkreetselt nüüd kellegi elu ohustab. Kui koguaeg vahtida hirmust spidokat et auto jumala eest ei piiksuks siis seda suurema tõenäosusega keegi viga saab.
Lisaks on probleem selles, et auto ei pruugi alati ära tabada kui ala vahetus on. Sina oled juba 50 alas aga auto arvab et oled ikka 30 alas ja piiksub/piniseb. Peale selle ka auto spidomeeter pole täpne, paljudel juhtudel sinu spidokal olev 50 juba tegelikuses 47. Seega niikuinii liikluses autod liiguvad aeglasemalt.
Lahendus on tehtud labaselt. Piiks peaks toimuma siis kui kiirus on vähemalt 10-15kmh üle lubatu mitte 1kmh üle piirkiiruse. Või siis otsida muu lahendus.
Liiga tihti on seda, et auto võtab GPSi järgi kiirusepiirangu, aga GPS kaart mida ta selleks kasutab ei ole up to date. Team ühte tänavat, kus kiirusepiirang on viimased pool aastat juba 50, aga auto näitab iga kord seal sõites piiranguks 30 (ilma ühegi liiklusmärgita muuseas).
Juhi natuke autot ja siis saad aru, milles on probleem. Ma tahaks näha kuidas sa ühtlast kiirust seal hoiad. On tavaline, et kiirus käib ikka +/- 5.
Pealegi, kes tahab, sõidab ikka kiiremini. Lihtsalt tavaliste sõitjate närve süüakse.
[https://www.youtube.com/watch?v=mM0EyVQ15VY](https://www.youtube.com/watch?v=mM0EyVQ15VY)
ding-ding
„Automüüjate sõnul peaksid aga nii auto kaamerad kui ka GPS-i positsioneerimine andma korrektse info.“ – yeah NO. Ma sõidan eelmise aasta autoga, mis peaks liiklusmärkide järgi kiirust tuvastama ja hakkab undama kui seda tuvastatud kiirust ületad. Ma ei liialda kui ütlen, et umbes 30% ajas näitab see täiesti aiateibaid. Sisuliselt 30% sõiduajast undab mingi huinaada sulle kõrva lihtsalt ükskõik kas sõidad õige kiirusega või mitte. Kes iganes selle seaduse välja mõtles võib ennast põlema panna.
Kui mingi helisignaal pole erakorraline sündmus vaid trigerdub pidevalt, siis õpib inimaju kiiresti seda ignoreerima. Sellised alarmid mitte ainult ei tüüta, vaid peidavad juhi tähelepanu alt potentsiaalselt ka palju olulisemaid signaale, millele päriselt oleks vaja tähelepanu pöörata. Mitte kiiruse kõikumine +-3 km lubatust, aga näiteks probleem piduritega. Lennunduses on säärased psühholoogilised nõksud kõik valusalt selgeks tehtud, multimiljoniliste lennumasinate ning sadade inimelude hinnaga.