Peet Kask: Estnische rechte Parteien könnten die Einführung einer gestaffelten Einkommensteuer uneingeschränkt unterstützen
https://epl.delfi.ee/artikkel/120426706/peet-kask-eesti-paremparteid-voiksid-vabalt-pooldada-astmelise-tulumaksu-kehtestamist
Von Sotsiaalliberaal
10 Kommentare
https://preview.redd.it/0qgz299ctxag1.png?width=857&format=png&auto=webp&s=ead0af0f52ecc6ac0c0da7b90e5a762e9d6dd724
Artiklis olev graafik ja mõned väljavõtted:
>Näeme, et olulisem küsimus kui see, ***kui palju*** makse kogutakse, on ***kellelt*** need kogutakse. Utreerides võiks öelda, et Eestis kogutake liiga agaralt vaestelt, samas kui USA-s ja Ühendkuningriigis üsna julgelt rikastelt.
>Ehk siis – **Eesti parempoolsed on kopeerinud endale eeskujuks olevatelt riikide maksusüsteemidest küll ühe poole, kuid jätnud teise sujuvalt rakendamata. Tulemusena on Eesti maksubaas tugevalt tasakaalust väljas.**
>Eesti ei sarnane kummagi riikide klassiga. Jaotuse kõikides osades maksavad meil vaesemad suurema osa oma sissetulekutest maksudeks kui jõukamad. Mis tähendabki, et Eesti maksusüsteem on regressiivne.
>Sageli väidetakse, et progressiivsem maksustamine kahjustaks konkurentsivõimet ja peletaks ettevõtjaid. Empiirilised andmed seda ei toeta.
>**Ida-Euroopas on just Sloveenia ja Tšehhi** – riigid, kus maksusüsteem on Eesti omast märksa progressiivsem – **olnud pikaajaliselt kõrgema elatustasemega kui enamik teisi piirkonna riike, mille maksuprofiil on Eestiga sarnane.**
>Majandusedukus sõltub paljudest teguritest, kuid näeme, et regressiivne maksusüsteem ei ole konkurentsieelis.
>Esiteks, **ühiskonna sotsiaalelule ja majandusele tekitab optimaalne maksustamine kõige vähem soovimatuid kõrvalmõjusid ning optimaalne maksustamine on progressiivne** ([vt nt Elias Nosrati 2025](https://sociologicalscience.com/download/vol_12/september/SocSci_v12_634to669.pdf)). See tähendab, et mida rohkem inimene teenib, seda suurema osa ta maksudeks ära annab.
>Vastupidine ehk regressiivne maksustamine, nagu meil Eestis eelkirjeldatud tabeli kohaselt on, paneb ebaõiglaselt suure koorma vaesemate kihtidele.
>Teiseks on regressiivne maksustamine halb, sest seda tunnetatakse ebaõiglasena – sellega kaasneb madalam maksukuulekus ning kõrgem varimajanduse osakaal ([vrd Doerrenberg ja Peichl 2013](https://www.researchgate.net/publication/228189757_Progressive_Taxation_and_Tax_Morale)). Varimajandus on nagu piletita reisija, kes kasutab riigi teenuseid, aga laseb need teistel kinni maksta. Eestis varimajanduse osakaaluks hinnati 2017. aastal 20,1%; samas kui näiteks USAs oli see arv 5,7% ja enamikus Lääne-Euroopa riikides 10% ümbruses (vt [Leandro Medina ja Friedrich Schneider 2013](https://www.ifo.de/en/cesifo/publications/2019/working-paper/shedding-light-shadow-economy-global-database-and-interaction)).
>Lõpuks kõige tähtsam: **kuna regressiivse maksustamise alusel õnnestub riigile vähem tulusid koguda kui kulutada tahetakse** (vt [Irina Bunda ja Tibor Hanappi 2025](https://www.imf.org/-/media/files/publications/selected-issues-papers/2025/english/sipea2025102.pdf)), siis **kipub riigivõlg kiiresti kasvama, riigi pakutavate teenuste hulk jääb pisikeseks ning kasvab majanduslik ebavõrdsus**.
>Kokkuvõttes, **Eesti maksusüsteemi regressiivsus ei ole paratamatus, vaid poliitiline otsus.**
> Utreerides võiks öelda, et Eestis kogutake liiga agaralt vaestelt, samas kui USA-s ja Ühendkuningriigis üsna julgelt rikastelt.
Keskklassi kotitakse mitte rikkaid.
Astmelise tulumaksuga on see jama, et rikkad ei maksa niikuinii omale palka, vaid võtavad dividende ning kuna meil on palju miinimumpalgaga töölisi nii oütajate seas kui ka niisama, siis tuleb riigi silmis keskmine rikkur sinna 1500 euri kellelt juba hakatakse kõrgemat maksumäära nõudma.
Ma pole kunagi mõistnud, et miks astmeline tulumaks kellegi arust kuidagi „ausam“ on – protsent on alati igati aus – mida rohkem tulu saad seda prisekm see see 22% ju on.
Tegelikult on lausa nii, et mida väiksem palk, seda suurem osa palgast on maksuvaba.
Eks keskmise Eestlase suhtumine on, et rohkem peab maksustama neid kes MINUST rohkem teenivad.
Kui keegi väidab, et rikkad suudavad maksudest hoiduda, siis kuidas astmeline tulumaks seda parandab?
Magagu end kaineks, meil pole mingit õhukest riiki – 140K avaliku sektori töötajat, sinna võib lisada veel hunniku MTÜ ja OÜsid mille peamine sissetulekuallikas on riigieelarve. Reaalsuses räägime me numbrist pigem 160 – 180K.
Reaalset tööealist elanikkonda on meil kusagil ehk 700K (arvestuslikult 850K, kuid kui sandid, joodikud, vangid ja muu kaader välja võtta, ehk saab selle nr täis).
Jämedalt võttes iga viies elanik kes on töövõimeline töötab avalikus sektoris (tutvusringkonnas üle lugedes, tuli iga neljas). Kas see on õhuke riik? Mul kuri kahtlus, et see % on isegi suurem, kui oli nõuka ajal.
Terve maksudebatt on idiootne olukorras, kus ligi poole meie SKPst kogub avalik sektor kokku ja jaotab ümber. Praktika on näidanud, et seda suhtet pole võimalik nagunii eriti suurendada. Sealjuures teeme me muuseas riigieelarve/SKP suhte osas kommunistlikule hiinale pikka puuga ära, rääkimata näiteks Vietnamist, mis on ka vähemalt ametlikult endiselt veel sotsialistlik vabariik.
Meil käib laenuraha eest suurem kommunismi ehitamine kui toimub kommunistlikes riikides ning mingi seltskonna meelest riik ikka liiga õhuke.
rikas ei ole mitte see kes saab 3-4000€ palka vaid need kes elatuvad dividendidest ja palka ei maksa endale. ja ma ei mõtle siin suvalisi oü-tajaid kes endale kuus mõni tuhat maksavad, vaid ikka neid kes ettevõtetest sadu tuhandeid välja võtavad aastas. sõõrumaad ja linnamäed jne ja veel sajad tundmatud inimesed
OP, kui tuleks ameeriklaklik tulumaksu süsteem, siis kui palju väheneks su tulumaks? 10%?
Ei tea küll, et ükski 4000€ teenija end rikkana tunneks.
Astmeline tulumaks on eesti kultuuriruumi sobimatu. Ja see ei tee ka kuidagi elu paremaks.
Kas on üldse mingi nädal kui sama inimene ei ürita astmelist tulumaksu siin inimestele kurgust alla lükata?
EstonianLib, sinu uus kasutajanimi on nunnu, aga kaua võib. Lõpeta ära juba.
Mis probleemi astmeline tulumaks lahendab?