Vielleicht sagt Allar die Wahrheit?
"Gehst du Skifahren? Wenn es schneit, ein- bis zweimal pro Woche. Es ist schön. Im Sommer laufe ich, spiele Tennis. Ich trainiere immer noch vier- bis fünfmal pro Woche jeweils eineinhalb Stunden lang, dazu mache ich Morgengymnastik. Auch bei der Arbeit werfe ich mich ab und zu auf den Boden und dehne mich. Ich sorge dafür, dass der Körper umfassend entwickelt wird und das Wohlbefinden stimmt.
Jeder sollte von Kindesbeinen an Sport treiben, das ist meine Meinung. Die Schule gibt uns Einblicke in das Leben und der Sportunterricht ist ein Teil davon. Aber jetzt ignorieren wir stillschweigend die körperliche Entwicklung von Kindern und benennen sie in eine Art Bewegungserziehung um. Die Schule muss einer Person die Grundlagen des Sportunterrichts vermitteln – hocken, über eine Ziege springen, schwitzen, Disziplin. Ob es Ihnen gefällt oder nicht, liegt bei Ihnen. Ich mochte Mathe auch nicht, ging aber trotzdem zum Unterricht und lernte. Das Gleiche gilt für den Sportunterricht. Die Zähler müssen zurückgebracht werden. Kinder müssen sich körperlich entwickeln, Liegestütze und Klimmzüge machen, laufen können … Man kann nicht einfach nur auf Skiern durch den Wald laufen und Jeans tragen. Wir dürfen mit unseren Gesetzen nicht noch weicher werden, die Grenze ist hier. Sehen Sie, wo wir geopolitisch stehen. Estland muss sich verteidigen können. Aber wenn wir eine Wattegesellschaft aus Schneeflocken schaffen … Kinder müssen in die richtige Richtung erzogen werden, mit ihnen, die bereit sind, alles zu tun – man sagt: Lauf nach rechts, und er rennt und dann nach links. Hierbei handelt es sich nicht um bewussten Sport, sondern um die Förderung der Bewegungsfreude und der körperlichen Entwicklung des Kindes. Wenn uns ein Bereich nicht gefällt, können wir uns einen anderen suchen, aber Sport muss regelmäßig gemacht werden, das sollte das Mantra sein.
Das aktuelle Problem besteht darin, dass sehr viele Kinder nicht einmal in die Hocke gehen können und umfallen. Es ist eine lange Geschichte… Ein größeres und umfassenderes Anliegen der Gesellschaft, das weiter hinten beginnt. Wir werden weicher, wir haben alle ATH und brauchen einen Psychologen … Vielleicht tun wir das, aber warum? Weil wir weich werden. Alles ist ein großer Kreis oder eine Spirale oder ein Pendel – starke Führer schaffen eine starke Gesellschaft, die wiederum Wohlstand schafft und mit ihr sanfte Menschen, die alles verderben, und starke Führer kommen wieder an die Macht. Ich bin nicht schlau genug, es zu erklären, aber da ist es. Für mich ist es wichtig, dass ich meinen Kindern ein sportliches Lebensgefühl vermitteln kann, dass sie Freude an körperlicher Bewegung haben und ihren Körper in Form halten, das heißt, sie glauben daran, dass zu einem gesunden Körper auch ein gesunder Geist gehört."
https://sport.delfi.ee/artikkel/120424269/allar-levandi-60-mul-on-olnud-luksus-elada-nii-et-ei-pea-mingit-rolli-mangima-olen-see-kes-olen
Von KP6fanclub
8 Kommentare
Kalev Kruusile läks ka see koht hinge. Lihtne on see jutt kõrvale pühkida, aga meil on üle 60% rahvast ülekaalus ja iga neljas laps rasvunud.
Oleme mingid lääne hea elu standardid üle võtnud ja vaikselt upume sellesse.
https://preview.redd.it/ipno697m0y9g1.jpeg?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=b0373ff7fe2948246ddd19e80d854aad795504ea
Mõõdikute osa mnjeeeeeh, aga see, et liikuma, midagi tegema peab, jah.
Probleem on selles, et “kehaline kasvatus”, mille sisuks on normide taga ajamine, pigem tappis kohati laste huvi liikumise vastu kui seda edendas. Ma vanur muidugi ja ei saa tänase kooli kohta rääkida aga kui mina kooliealine olin, siis füüsiliselt vähemvõimekatele oli see tund nagu karistus, millest üritati iga hinnaga kõrvale hiilida, et mõnitusi ja alandust vältida. Paraku kõigile ei meeldi rahvastepallis palliga näkku saada või cooperi testi oksendamiseni teha ja sellised kogemused ei tekita tunnet, et sport võib tegelikult lõbus ja normaalne igapäevaelu osa olla.
Ja no tüüpilisele “oli trennis sel ajal kui mõistust jagati” vanale kohaselt tuleb tal ikka vaimse tervise probleemid ka “tehke rohkem trenni” ja “ise olete pehmod” tasemele ära lihtsustada.
Tüüpiline kitsa silmaringi, madala intelligentsi ja puuduliku empaatiavõimega “arvamusliider”.
Seda kükkimise asja olen ise ka tähele pannud, väikesed lapsed oskavad kõik kükkida, paljud teismelised ja väga paljud täiskasvanud teevad küki asemel mingi värdliigutuse juba, või suudavad ainult natukene jalgu kõverdada.
kurat, ma surun rinnalt 50kg ja teen kükke 60-ga ja ma olen uhke selle üle.
keka on pask, kui ainult korvpalli või jooksma pannakse. Mitte keegi ei rääkinud kossu reeglitest ka, so… koguaeg mingi häda. Jooksmine oli lihtsalt igav.
võimlemine oli kõige jubedam – rööbaspuudel väänad liigeseid välja kui kukerpalli sunnitakse tegema, ja mingid muud debiilsused, kukerpallid ukerpallid hundirattad ja muu sitt.
mul pole kehalisest mitte ühtegi positiivset mälestust.
>Kas meeldib või ei meeldi, on iseasi. Ka mulle ei meeldinud matemaatika, aga ikka käisin tundides ja õppisin. Sama on kehalise kasvatusega. Mõõdikud tuleb tagasi tuua. Lapsed peavad füüsiliselt arenema, kätekõverdusi ja lõuatõmbeid teha suutma, jooksma…
>See pole teadlik sportimine, vaid liikumisrõõmu kasvatamine ja lapse füüsiline arendamine. Kui üks ala ei meeldi, leiame teise, aga sporti tuleb regulaarselt teha, see peaks olema mantra.
Räägib iseendale vastu ju. Vist sai ise ka aru, et „kõik vägisi lõuga tõmbama“ suhtumine tänapäeval enam populaarsust ei too ja asus mahendama.
Tema proua tegelik pale tuli ka juba avalikuks, siis viskus ka barrikaadidele. Ei ole nad mingid maailmaparandajad, lihtsalt heade füüsiliste eeldustega inimesed, kes suhtuvad halvustavalt nendesse, kes ei ole. Millegipärast pole kuulda, et nt tippmatemaatikud käiks ajalehes rääkimas, et kõik lapsed algebrat tuupima.
Ära kasuta ATH-d näitena.
Kuigi ATH on tõenäoliselt üle-diagnoositud, taoline suhtumine ei paranda seda vaid teeb seda et inimesed ei võta neurodivergentsusi tõsiselt.
ATH lühidalt tähendab seda et su aju „reward“ süsteem on fundamentaalselt erinev, mis tähendab seda et kui üks inimene saab sama tegevusega pidevalt „hea tunde“ kemikaale, siis ATH inimene vajab rohkem stimuleerivat tegevust või tihedat tegevuste vahetust et sama palju „hea tunde“ kemikaale saada.
On arusaadav et inimesed ei tee vahet, kuna aju „reward“ süsteem on mingil määral muutuv, ning nõrk tähelepanuvõime mis võib olla üks sümptomeid halvasti kalibreeritud reward süsteemist on tänapäeval probleemiks tänu internetile ja turundustaktikadele, aga sama käitumise põhjused on fundamentaalselt erinevad tavalisel inimesel ja ATH-ga inimesel.