In Estland herrscht unter jungen Menschen eine tiefe psychische Krise, die die Zahl der NEET-Jugendlichen erhöht und zu einem ernsten Gesundheitsproblem geworden ist. Aber es gibt eine Lösung: Wir müssen diejenigen erkennen, die verschwinden oder auf der Flucht sind, bevor sie endgültig verschwinden.
Als Hausarzt sehe ich immer mehr junge Menschen, deren Anliegen nicht nur gesundheitlicher Natur sind, sondern etwas Besonderes. Sie klagen über Müdigkeit, mangelnde Energie und Interesse, Schlafstörungen, Angstzustände, Bauch- und Kopfschmerzen – scheinbar häufige Beschwerden. Doch wenn man etwas genauer fragt, stellt sich oft heraus, dass so ein junger Mensch nicht zur Schule geht, nirgendwo arbeitet und an keiner Ausbildung teilnimmt. Und dies ist kein Moment der Faulheit oder des Unglücks, es kann sein, dass es schon seit Jahren andauert.
Im internationalen Sprachgebrauch spricht man von einem NEET-Status – Not in Education, Employment or Training – also einem jungen Menschen, der gleichzeitig von Bildung, Arbeitsmarkt und Weiterbildung ausgeschlossen ist.
Schätzungen zufolge gibt es in Estland etwa 23.000 solcher jungen Menschen. Diese Zahl ist beispielsweise vergleichbar mit der Bevölkerung einer durchschnittlichen Gemeinde von Harjumaa – einer ganzen Gemeinschaft junger Menschen, die heute weder arbeiten noch studieren. Und das ist keine kurzfristige Schwankung. Das gleiche Problem trat bereits in den Daten für 2021 auf. Dies bedeutet, dass es sich um einen langfristigen Trend und nicht um eine zufällige Krise handelt.
…
Eero Merilind: täna tuli jälle mitu noort patsienti, kes midagi elust isegi ei oota
byu/euphoricscrewpine inEesti
Von euphoricscrewpine
5 Kommentare
„Perearstina näen ma üha sagedamini noori, kelle mure ei ole ainult tervisega seotud, vaid veidi eriline. Nad kaebavad väsimust, jõu ja huvi puudust, unehäired, ärevust, kõhu- ja peavalu – pealtnäha justkui tavalised kaebused. Aga kui küsida natuke rohkem, selgub sageli, et selline noor ei käi koolis, ei tööta kusagil ega osale ka ühelgi koolitusel. Ja see ei ole korraks laiskus või ebaõnn, see võib olla kestnud juba aastaid.“
Ei ei maksa artikli eest aga kas kas kuskil ka see kaussaalne seos sümtomite ja NEET olemise vahel ka välja tuuakse, või siis muna ja kana….. kumb oli enn… Neet olemine või depressioon.
Lähed perearstile ja ta ütleb sulle lihtsalt: “ära ole NEET ja git gud” ja siis läheb meediasse pasandama.
Äkki pakuks lahendust siis või on see sama jutt nagu majandusanalüütikutel kes ütlevad, et: “jah suht perse majas rahadega”. Ajuvaba.
Minumeelest see teema käis siit varem läbi ja keegi kommentaariumis tõi välja mingi asjaolu, et see 23 000 pole päris tõene, et sinna hulka kuuluvad ka a la mingid tüübid, kes ei viibi isegi Eestis (töötavad Soomes, Austraalias jne).
mdea, perearstid ise ei käi tööl, alati mingi õde võtab vastu
Ma ei usu, et see on ainult Eesti probleem. Sama pilti näen ka oma kodumaal, terve hulk noori, kes justkui on vaikselt elust välja lülitunud.
Mulle tundub, et see on paljude asjade kokteil: sotsiaalmeedia, mis ongi kujundatud nii, et sa lihtsalt kerid ja kerid, mitte ei ela; vanade tähendussüsteemide (näiteks religiooni) kadumine või läbikukkumine; ja peaaegu olematu tähelepanu inimese psüühikale, arhetüüpidele, eesmärgile, mehe/naise sisemisele küpsusele. Ja nüüd veel AI kõige otsas… kardan, et kui me seda päriselt tõsiselt ei võta, läheb see ainult hullemaks.
Mul ei ole ühtegi lihtsat lahendust. Ma ise kasvasin üles hoiakuga „tee rohkem tööd, kannata ära, kõigil on raske“, nii et ma ei tunne, et mul oleks väga moraalset õigust neile noortele midagi ette kirjutada. Mingis mõttes on ka minu põlvkond (80ndad) üsna kinni ja hädas, võib-olla oleme lihtsalt õppinud seda paremini varjama.
Tahtsin lihtsalt öelda, et tunnen nende noortega väga kaasa ja hindan seda, et sa neid märkad ja sellest räägid, mitte ei teeskle, et kõik on korras.