Mir scheint, dass die meisten estnischen Städte von Jahr zu Jahr autozentrierter werden. Städte richten sich eher nach Autos als nach Menschen (Fußgängern). Meiner Meinung nach ist es nicht der städtische Raum, der eine Stadt laut macht, sondern die Fülle an Autos.
https://stat.ee/et/uudised/2018/09/20/autostumisest-eestis-ja-euroopas-luksusesemest-on-saanud-igapaevane-tarbeese
Von Fit_Breath_6811
15 Kommentare
Ära muretse – tänu automaksule muutub auto aina rohkem luksuskaubaks ja tavainimesele kättesaamatuks.
Päris niru jah. Tallinnas on suhteliselt halb õhk suuremate teede kõrval. Me maksame kõik kollektiivselt oma tervisega.
Autostumise kasv on korrelatsioonis jõukuse ja valglinnastumise kasvuga, ning ühistranspordi aastatepikkuse alarahastamisega.
Tegeleda tuleks esmajoontes meie suuremates linnades uusarenduste planeeringuprosesside kiirendamisega, et tuua linnades allapoole uusarenduste ruutmeetrihinda ([https://www.aripaev.ee/uudised/2023/05/09/finis-jookseb-eest-arendajad-takerduvad-tallinnas-ametnike-noudmistesse](https://www.aripaev.ee/uudised/2023/05/09/finis-jookseb-eest-arendajad-takerduvad-tallinnas-ametnike-noudmistesse)), vähendada valglinnastumist ja samuti oleks vajalik suurem koostöö linnaäärsete omavalitsuste ning linnade vahel. Seda nii elamumaa planeerimisprotsessis, kui ka ühistranspordi korraldamisel. See vähendaks autosõltuvust. Nelikliit üritas Talllinnas planeerimisprotsesse kiirendada, ka riik on võtnud hiljuti vastu arendamist lihtsustavaid seadusi
([https://arileht.delfi.ee/artikkel/120385637/valitsus-asub-burokraatiat-vahendama-planeeringuid-ootavad-ees-suured-muudatused](https://arileht.delfi.ee/artikkel/120385637/valitsus-asub-burokraatiat-vahendama-planeeringuid-ootavad-ees-suured-muudatused)), kuid vaja oleks veelgi enam nii paindlikust, kui ka koostööd. Maapiirkonnas on ja jääb auto peamiseks liikumisvahendiks, samas toodetakse 50% kogu Eesti transpordiheitmest Tallinnas ja Harjumaal. Autostumine on probleem just suuremates linnades ja seal tulebki sellega tegeleda.
Vaata korra kaarti ja meie asustustihedust. Samuti vaata aknast välja, kae ilma.
Ok 1 postitusega päris elav inimene.
Sama statistikat vaadates on linnad 1921. aastaga võrreldes muutunud aina vähem hobukesksemaks. Peaksime toetama alternatiivseid liikumisviise ning soodustama ratsutamist, vankri või tõllaga sõitmist ning tallide ja lasipuudega kõrtside ehitamist linnakeskustesse.
Eestis on igasugune võrdlus teiste riikidega selline, et midagi on kas liiga palju või liiga vähe. Väikse rahvaarvu rõõmud.
Ma ei saa aru kuidas iga aastaga linn saab rohkem autokeskseks muutuda. Ma saaks aru et miski ei muutu aga rohkem? Mis pidi? :‘)
Mõttetu võrdlus – selleks, et võrreldavaid numbreid saada on vaja see asi korrigeerida rahvastiku tihedusega.
Mida suurem rahvastikutihedus, seda odavam on ühe inimese kohta ÜT infrat ehitada.
Meil on lääne-euroopaga võrreldav rahvastikutihedus ainult Tallinn ja selle ümbrus.
Linn linnaks. Nii kaua kuni bussiliiklust rapitakse nii kaua ka Eesti üha rohkem autostub. Võimalik töökoht minust 19 km kaugusel. Kui kaua sinna bussiga sõidab? 1h47m. 20 aastat tagasi sai sinna otse 12 minutiga, sõitis buss 5x päevas. Täna sõidab buss 2x päevas.
Eesti rahvas on tubli ja ma usun temasse: pingutame ühiselt, et saavutada 1921. aasta tase!
Mureks pole põhjust, varsti ju kõigil elektriautod mis lõhnavad hästi ja ei mürise
Rohkem autosid võiks olla, siis on tihedamad ummikud ja jalakäial turvalisem üle tee minna, sest autod lihtsalt ei saa kiiremini sõita.
Hajaasustusega riigis on lihtsalt eratransport majanduslikult mõistlikum ja efektiivsem kui ühistransport. Kuna kliima motikaid väga ei soosi, siis jäävad üle autod. Tallinnas ja Tartus saab jah ilma hakkama, nendes linnades on auto pigem mugavus, buss-tramm-rong-bolt (ilusa ilmaga ka ratas) katavad ilusti kõik stsenaariumid ära, aga mujal ikka suhteliselt möödapääsmatu paljudel inimestel.
Muidugi peaks ühistransport parem olema just eesti suurlinnades, see on elementaarne. See „asustustihedusega vehkimine“ on vabandus, puhas poliitikute ja huvigruppide loll jutt, mida kasutatakse tahtejõuetuse varjamiseks.
Lasnamäe paneelides elab inimesi ruutkilomeetri kohta kohati rohkem, kui mõnes Lääne-Euroopa suurlinnas, nii et see „meil on nii hõre“ hala on naeruväärne. Vaatame Soome või Hollandi poole, kas näiteks Helsingi või isegi Groningen Hollandis on nüüd mingid ülerahvastatud miljonilinnad? Ei ole, aga ometi on seal teed ja taristu tehtud jalgrattale ja bussile mugavamaks ja kiiremini liikuvaks kui autole. Miks? Sest seal on poliitiline tahe olemas.
Meie poliitikud aga kardavad teha ebapopulaarseid otsuseid, kardetakse hääli kaotada, kui peaks parkimise kalliks ajama või autoteid bussi- või rattarajaks muutma. See on mugavustsoonis istumine, mis on odavam poliitiline hind kui linna tegelik juhtimine.
Aga nad unustavad, et see autostumise mugavus on ajutine. See viib lõpuks sinna, kus paljud Euroopa linnad juba käinud on või on: ummikud, reostus ja meeletult kallid teede laiendamise projektid, mis probleemi ei lahenda, nagu ajalugu näitab.
Lõpuks sunnib see olukord ikka neid ebapopulaarseid otsuseid tegema, aga siis on see juba kordades kallim ja valusam viga parandada.
Viimaks juhtub see nagunii mille vastu kõik nii tulihingeliselt võitlevad. Lihtsalt palju kallimalt.
Väiksemate asulate ühistranspordi teema on juba lausa omaette teema millele peaks eraldi wallOfTexti kirjutama.