Ich bin "M"ich bin 40+ Jahre alt. Als ich mich seit meinem 18. Lebensjahr voll und ganz meiner Familie widmete, bemerkte ich, dass ich völlig aus der Gesellschaft herausgefallen war und im Leben ins Hintertreffen geraten war. Alles Leben, Arbeit, Zuhause, Familie. Ich bin nirgendwohin gegangen, ich habe mir nichts gekauft, mich hat nichts interessiert, Hauptsache, der Familie geht es gut. Nachdem die Kinder erwachsen waren, sagte die Frau, nachdem sie alle möglichen Ressourcen ausgeschöpft hatte, dass sie sich von ihm langweile und ließ sich von mir scheiden. Zum ersten Mal habe ich meine bekommen "aus dem Garten" Hebe deinen Kopf und schaue dich um. Was ich sah, schockierte mich. Ich stand hinter Technologie, Mode und Leben. Ich habe vergessen, wie man mit Menschen außerhalb der Arbeit kommuniziert. Ich habe keine Freunde, keine Hobbys und ich weiß nicht, wo ich anfangen soll, mich zu verändern. Meine Garderobe ist ungefähr halb so groß. Ich fühle mich wie in einer Zeitmaschine, die mich etwa 20 Jahre vorwärts brachte, ohne wirklich zu erklären, wo ich gelandet bin. Vollständiger Rückzug aus der Gesellschaft. Schock, Erstarren, banale Unwissenheit darüber, wohin man gehen soll, wie und mit wem man reden soll. Menschen, die eine ähnliche Erfahrung gemacht haben, teilen uns bitte (vielleicht in privaten Nachrichten) mit, wie Sie damit zurechtgekommen sind, wie Sie sich angepasst haben und vor allem: Wo haben Sie angefangen? Haben Ihnen Psychotherapeuten geholfen oder haben Sie es selbst gemacht? Alkohol hilft mir jetzt. Aber ich verstehe, dass es mehr schadet als nützt.
https://i.redd.it/t6tpijntx40g1.jpeg
Von Moonlite_Bunny_Ranch
3 Kommentare
Tekst kõlab nagu nõrk tõlge. Ei ühildu korralikult. Masintõlge? AI?
Aga kui küsimus on siiski siiras, siis: võta rahulikult ja tee oma rutiinis muutusi. Mine reisile. Tee sporti. Hakka näiteks jooksma või jõusaalis või ujumas käima. Suhtle inimestega. Päris elus inimestega. Kasvõi kõrtsis, aga soovitavalt ka väljaspool seda. Leia endale mingi hobi, miski, mis sind huvitab – ka sellelt pinnalt saab suhelda. Psühholoogi võid ka proovida. Mood unusta ära, see pole oluline.
Alkohol on absoluutselt viimane asi mida siis tarvitada. Tuim olla on muidugi ilmselt hea sellisel puhul, aga kui harjutad end oma probleemidega silmitsi olema ise tuim olles, siis ei saa sa sellest enam kergesti välja. Inimestega suhtlemine muutub keeruliseks. Pigem oleks vaja just treenida oma sotsiaalseid oskusi. Tulla välja oma mugavustsoonist öelda on lihtne, teha seda on raske. Aga eks selles vanuses ongi nii, et näed sõpru korra paari aasta tagant ja siis juba tundub, et seda on täitsa piisavalt.
Soovitan avastada enda jaoks underground kultuur! Seal on kõik sellised veidi teistmoodi ja üksteise suhtes ollakse väga empaatilised. Ja kuna sul ilmselt palju aega enda jaoks on, siis ilmselt pead kõigepealt leidma rahu iseendaga ja siis alles muutud magnetiks teiste jaoks. Vastasel juhul tõmbad ligi ainult teisi katkisi inimesi ja see kindlasti ei vii elus edasi.
Kui su naine ütles, et suga on igav, siis võib-olla mõtle, kas sa tahad olla igav tegelane. Kui see sulle sobib, siis ole, mine mängi kusagil lauamänge või tegele ornitoloogiaga. Kui aga igav olemine ei ahvatle, siis leia mingi teema ja hakka sellega süvitsi tegelema.
Oled nähtavasti suhteliselt noor ja juba üles kasvatanud oma lapsed. Oled vaba, sul on ressursid ja sul on aeg. Vaata oma elu eelmainitud perspektiivist ja küsi endalt: kas see on väga hirmus?