
Persönlich denke ich, dass ich es unterstützen würde, weil irgendwie … mehr Patienten in meinen Augen? Die Worte von Lydia Koidula und der Weg von Gustav Ernesaks.
Aber .. "Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude"Zu. Origs Worte sind nicht auf Estnisch, sondern ein schwedisches Gedicht "Unser Land"erstellt von den finnischen Schweden. Auch der Weg zum Estnischen ist nicht Estnisch, sondern Pacius (also der Finne deutscher Herkunft) hat ihn gemacht. Die estnischen Worte stammen von Jannsen.
Von Double-decker_trams
8 Kommentare
a)
See teema on aeg-ajalt juba aastakümneid jutuks tulnud. Usun, et emotsionaalselt leiavad paljud (võib-olla koguni enamik) eestlased laulu „Mu isamaa on minu arm“ oluliselt emotsionaalsemana, tundelisemana ja ka meloodiliselt kaunimana kui tänase hümni. On ju positiivne, kui inimesele oma enda riigi hümn korda läheb ja see teda eriliselt tundma paneb.
Ma pigem toetaks vist, aga alati jääb see mõte, et siis võib olla kaob selline erilisus või isikupära, kui hakkad igal spordiüritustel või lipuheiskamisel seda kuulma. Praegu on ikka vaikus ja maksimaalne tähelepanu, kui see laul kuskil repertuaari võetakse.
Praeguse hümni probleem on see, et sõnad on raskesti meeldejäävad. Iga kord spordiüritustel, kui rahvas hümni laulda karjub, on piinlik – oli ta siin nüüd „mu kallis isamaa“ või „mu armas isamaa“? Keegi ei tea. Ja siis neil hetkedel kostub saalides ja staadionitel lihtsalt mingi arusaamatu mõmin.
Hümn olgu lihtne. Mulle meeldib, kuidas hispaanlased selle lihtsaks tegid – nende hümnil pole nimelt üldse sõnu. Ja ongi kõik probleemid lahendatud.
Mõlemad sobivad
Ma oskan mõlemit laulda ja hindan mõlemit. Kui hääletamisele tuleks, siis isegi toetaks muudatust, aga kui jääb samaks – sobib ka.
Ma oleksin vastu. Aga mitte sõnade, vaid viisistuse pärast. Ja kui juba nende sõnadega, siis võiks ka originaal olla, mitte kaasajastatud versioon.
Hümn ei saa olla uinamuina vinguv viis.
Hümn peab tekitama uhkust, andma energiat ja jõudu. Peale hümni kuulamist peab olema tunne nagu oleks muskel 3 kordseks kasvanud ja on tahe minna tegudele.
Arvestades, et ainuüksi selle postituse pealkirja ja pildi nägemine tõi pisarad silma, siis paistab et poolt vist.
„Mu isamaa on minu arm“ on orkestri esituses (muusikana) väga ühtlane ja kurb meloodia. Suht isikupäratu. Kogu jõud on sõnades. Hümn peab ilma lauluta ka võimas olema.