Das nominale Defizit des staatlichen Sektors beträgt 4,5 % des Bruttoinlandsprodukts (BIP) sowohl im Jahr 2026 als auch im Jahr 2027, was bedeutet, dass die staatlichen Ausgaben in beiden Jahren rund zwei Milliarden Euro überschreiten. Darüber hinaus beträgt das Defizit in den nächsten zwei Jahren 3,8 bzw. 3,6 Prozent des BIP.

    "In einem so großen Defizit für so viele Jahre in Folge war der estnische Staatshaushalt noch nie zuvorAnwesend" Stellt den Haushaltsrat in seiner Meinung nach fest.

    Der Rat schätzt, dass die auf die Haushaltsverhandlung vereinbarten Pläne die Kosten des Staates im nächsten Jahr um 10,3 Prozent erhöhen werden, während ein Einkommen aufgrund des Rückzugs von Steuererhöhungen und Steuersenkungen um 2,5 Prozent steigen wird.

    https://www.err.ee/1609810602/eelarvenoukogu-valitsuse-poliitika-toob-eestile-kallima-laenuraha

    Von EstonianLib

    Share.

    5 Kommentare

    1. euphoricscrewpine on

      Laenatakse majanduslanguse/stagnatsiooni ajal, et paigutada laenatud raha sellisel viisil, mis tulevasse majanduskasvu kuidagi ei panusta. Sellega tekitatakse doominoefekt, kus eelarve defitsiiti tuleb tõenäoliselt jätkata ka tulevikus, et sarnaseid laiemalt väärtust mitte lisavaid auke ka edaspidi lappida.

      Inimesed kutsuvad mind pessimistiks, aga mina vaatan numbreid ja näen, et head nahka siit ei tule. Ma ei plaksuta käsi kokku maksuküüru kaotamisele ega järjekordse õpetajate palkade tõstmise ideele. Kui sina plaksutad ja säärane populism meeldib, siis tõenäoliselt juhivad sind ainult emotsioonid. Ära virise, kui kõrgendatud inflatsioon jätkub või maksukoormus (sh kaudne maksustamine) mingil muul moel ja kujul peagi tõuseb. Antud olukorras on see vältimatu.

    2. Valisin Refid kuna EKRE/Kesk tõmbasid mönuga laene peale, nüüd Refid panevad ise veel hullemini. Tra mitte kedagi pole enam valida, täiesti haige.

    3. Täiesti ootuspärane, seda hoiatati juba paar aastat tagasi. Peamine sisend energia kallinemine ja konkurentsivõime vähenemine. Sealt edasi tõstsime hüppeliselt kaitsekulutusi ja edasi on ajalugu.
      Raha ei ole ega polegi olnudki sellisteks kulutusteks. Kaitsekulu 6% on fiks SKT’st ainult idioot ei saa aru, et kui majandus ei tõuse, siis kõik suurneneud kulud tulebki kuskilt katta. Mindi uute maksude ja suurenemise teed. Ka Eesti Pank hoiatas koos Riigikontrolliga, et selline asi ei ole jätkusuutlik.
      Aga kui Riigikontrolli auditile Kaitseministeeriumi kaose üle valitsus irvitab ka, siis polegi midagi hea loota. Käib viimane pingutus enne kui uus Riigikogu valimine tuleb ja saab julgeb muuta suunda. Majanduslanguse ajal makse tõsta peab olema ikka puhta loll ja nii ka on praegu riigijuhtidega.

    4. Laename juurde ja küll teised maksavad. Teeme kreeka vol 2 ja loodame, et prantsusmaa meist mööda ei trügi.

    Leave A Reply