"Die University of Tartu sucht nach einer Werbefirma mit öffentlicher Beschaffung, die eine Kampagne für Fisch- und Fischereiprodukte für 1,3 Millionen EUR durchführen würde. Infolgedessen sollten die Menschen anfangen, mehr Fisch zu essen und die Vorurteile, dass Fische teuer sind, und Fischgerichte kompliziert werden."
Aber … ist es doch teuer oder kann jemand diese Vorurteile sofort widerlegen, ohne 1,3 Millionen auszugeben?
https://www.err.ee/1609775043/tartu-ulikool-otsib-1-3-miljoni-eest-kalasoomise-massidesse-viijat
Von NumberIll801
13 Kommentare
Viigu järgmiseks läbi kampaania, et veiseliha ei ole samuti kallis. Hakkaksin kohe palju rohkem seda sööma
Austrid? Lobster? Kaaviar?
Ummm… andke mulle see 1.3 miljonit ja luban vaid kala süüa järgmised 2a jutti. /// edit/// Kirjutasin algselt 10a aga see oleks ikka superperses. Eks me kõik areneme eri tempodes.
Mida kalad teile teinud on, et neid hävitama peab?
2eur ja võta palju ära kanda jaksad pole nagu väga kallis ju?
Aga hea kala ongi kallis? Ma võin seda külmkapist võetud ülessulatatud kilu odavalt osta, aga ega sellega teha eriti midagi pole. Suunaku see 1,3 milkut kuskile kalakasvandusse.
Ilmselt mingi Norra kalatööstuse kinnimakstud kampaania. Et aimu saada, mis nende kalade elukeskkonna ja geneetikaga toimub, soovitan vaadata seda dokki:
[https://www.youtube.com/watch?v=RYYf8cLUV5E](https://www.youtube.com/watch?v=RYYf8cLUV5E)
Veiseliha kõrval on kala odav 🤔
Roogitud lõhe filee 24€ kg.
Lisaks arvatavasti 150g vähemalt on nahk, mis soomuseid täis.
Lisaks pead ikka veel luid otsima pintsettidega.
Kallis ja väga tüütu. Roogitud lõhe veel hullem – konte, pead, nahka vms – pool kala viskad minema.
Mingi pea, kontide ja sabaga kilu sobib ainult konserviks.
Enamus väiksemaid kalu on ilgelt vastik puhastada, teravaid konte täis ja pole kättesaadavad enamus poodidest.
Suuremaid vähke/krabi eestis pole ja kõik luksuskaup.
Millegi pärast kalale mõeldes alati tuletan meelde kuidas Paul Keres õgis nagu barbar M.V. Wool firma kala kaamerate ees, kuigi ettevõtte käed olid verised ja kisati, et neid kiusatakse.
Ei ole üldse kallis näiteks meritinti, kilu, räime ja mudilat värskelt osta ja pole ka keeruline ise paneerida. Aga need oskused on kuhugi kadunud koos vanaemadega.
Mulle meeldib kalal käia ja kala süüa. Ei ole väga kallis, kui just Norrasse seda püüdma ei sõida.
Ma pole ilmselt selle kampaania sihtgrupp, sest käime terve perega kalal ja sööme need kalad pärast ära ka, poest ostame kala, restoranis tellin kala jne.
Ükski kampaania ei pane mind kala sööma, sest mulle lihtsalt ei meeldi kala maitse. Ma ei hakka ennast sundima ka.
Aga huvitav, kui ma Rootsis elasin mõne aasta eest, siis seal olid konkreetselt kalasöömise vastased kampaaniad mu meelest. Või no teavituskampaaniad, et mürgised on. Intervjuud ajalehtedes jne. Hoiatati kala söömise eest, eriti ülireostunud Läänemere kala eest ning kalafarmide kalade eest. Nende Livsmedelsverket oli ikka üsna konkreetne selles osas, et kui tahad, siis söö, aga kui rase oled, siis ära söö ja ära lastele ka anna.
Miks Tartu Ülikool selle peale raha kulutab? Et on nagu tarbijatele reklaami tegev ettevõte?