John Toland – The rising sun (Jaapani impeerium 1926-1945). Eesti inimesele on tihtipeale Aasias toimuvad sündmused väga kaugeks jäänud ja ajalooteadmised piirduvad Pearl Harbouri ja 2 tuumapomiga. Väga huvitav teos, mis tihtipeale paneb unustama, et tegu on juba toimunud sündmustega. „Kas läheb ikka sõjaks?“

Samalt autorilt veidi kesisem, kuid siiski märkimisväärne teos on „In mortal combat“ (Korea 1950-53). Jääb veidi pinnapealseks, kuid väärt lugemist sellegipoolest.

I second project hail mary peak. Ja three body problem

Ma ise soovitaks ulmesse Hyperion Cantos ja Children of time.

Ning autobiograafiliselt When breath becomes air

Kolme keha probleem on triloogia esimene osa, teised kaks on vähemalt sama head.

Kui 1984 meeldis, siis loe kindlasti ka sama autori Loomade farmi. Kui düstoopia meeldib siis on märgiline teos ka Hea uus ilm/Brave new world (Huxley) või 451 fahrenheiti(bradbury). Üsna vanad raamatud kõik, aga väga ajakohased.

Teadusest võin soovitada Stephen Hawkingi „Lühikesed vastused suurtele küsimustele“ Kerge, aga põnev lugemine.

Kellele fantaasia meeldib, siis [Saga of the Forgotten Warrior](https://www.goodreads.com/series/150976-saga-of-the-forgotten-warrior) Larry Correia poolt oli minu meelest väga hea.

Kõik mis ta üksi kirjutab on väga hea. Kui on kaasautorid või antoloogiad, siis on kahtlasem.

Ulmemaailmast soovitaks Dan Simmons-i Hyperion Cantos. Arthur C. Clarke Kosmoseodüsseia (2001, 2010, 2061 ja 3001)