Die EU genehmigte das 18. Sanktionspaket nach Russland

Midagi positiivset tänasesse päikselisse reedesse. Peale pikka oppositsiooni on saadud üle Slovakkia vastuseisust ja kehtestatud 18. sanktsioonipakett Venemaale, kohe alustatakse tööd veelgi karmimate sanktsioonide osas ja jätkub suund eesmärgini keelustada kogu Vene nafta ja gaas Euroopa Liidus. Viimases paketis olulised osad: Nordstream gaasijuhtme kasutamise täielik keelustamine, Vene naftale hinnalagi et vähendada Venemaa sissetulekuid ja soodustada alternatiivsete energiaallikate otsimist, täielik keeld Vene pankadega tehingute tegemisele jpms. Koos USA uue toetusega – sh on plaanis pakkuda Ukrainale sellist laskemoona mille laskeulatus on Moskvani – on loota kõigest sellest positiivset mõju. Hoiame pöialt!

Sanktsioone on aga jõustamisest jääb puudu paraku. Varilaevastikus liigub kütus edasi. Kaup märgitakse mõnele muule maale ja „kukub maha“ venemaal. Siinkohal peab ikka Leninit tsiteerima „Kapitalist müüb sulle ka köie, millega teda ennast üles puua!“.

Siia juurde siis ka need numbrid, et käimas on 1241 päev täimahulisest sõjast. Venemaa oma vallutustega vaikselt edeneb, seda võib küll kohati meetritega mõõta aga siiski edeneb.
Ja tegu siis 18. sanktsioonipaketiga. Jah see on 18, enne seda on olnud veel 17 paketti, mille sisu tõenäoliselt isegi Venemaa ei mäleta.

Nüüd võib selle strateegija kasuteguri iga üks ise välja arvutada. Võib-olla tõesti see strateegija sajandi või kahe lõikes töötab aga kas siis tõesti midagi paremat pole suudetud välja mõelda?

See pealkiri on ju tegelikult sisuliselt absurdne.

**Eelnevate pakettide ebaefektiivsuse tunnistamine**: Sanktsioonide peamine eesmärk on mõjutada sihtmärgi käitumist soovitud suunas (antud juhul lõpetama sõjategevus Ukrainas). Kui on vaja juba 18. paketti, siis on see kaudne tunnistus, et esimesed 17 ei ole oma peamist eesmärki täitnud. See tekitab tunde korduvast, viljatust tegevusest, mis sarnaneb definitsioonile „teha sama asja uuesti ja uuesti, lootes erinevat tulemust“. See tsüklilisus võib tunduda absurdne.

**Kahaneva mõju printsiip:** Loogiline on eeldada, et kõige mõjusamad ja laiaulatuslikumad sanktsioonid rakendati esimestes pakettides (nt keskpanga varade külmutamine, energiakandjate piirangud). Iga järgnev pakett tegeleb tõenäoliselt peenemate detailide, erandite kaotamise ja üha spetsiifilisemate valdkondadega. Seega võib 18. paketi reaalne lisamõju olla marginaalne, mis muudab selle vastuvõtmise pigem sümboolseks kui praktiliseks. Suure numbri kasutamine väikese mõjuga tegevuse kirjeldamiseks võib mõjuda absurdsena.

**Adaptatsiooni eiramine:** Sanktsioonid on majanduslik rünnak. Iga rünnaku vastu tekib kaitse ja vastumeetmed. Venemaa on pea kolme aasta jooksul kohanenud, leidnud uusi kaubanduspartnereid ja viise sanktsioonidest mööda hiilimiseks. 18. pakett võib tunduda katsena parandada leketega ämbrit, selle asemel et tunnistada, et ämber on põhimõtteliselt katki.

Ja kõige hullem on nende sanktsioonide juures see, et kindlasti on sõja lõppemise juures üks olulisi punkte, kõigi sanktsioonide lõppemine. Ja ei pea vast mingi pendli Endel olema, et ennustada, et peale sanktsioonide lõppu hakkab tormiline firmade tagasi jooks Venemaale…