Was denken Kompatrioten darüber?
https://www.err.ee/1609743297/indrek-neivelt-regressiivne-maksususterem-on-kinni-jooksnud
Kas oleks aeg tunnistada, et Eestis on probleeme maksudega?
byu/Western-Safety-1293 inEesti
Von Western-Safety-1293
Was denken Kompatrioten darüber?
https://www.err.ee/1609743297/indrek-neivelt-regressiivne-maksususterem-on-kinni-jooksnud
Kas oleks aeg tunnistada, et Eestis on probleeme maksudega?
byu/Western-Safety-1293 inEesti
Von Western-Safety-1293
11 Kommentare
Mina isiklikult nõustun kõige rohkem väitega, et maksutõuse tehakse liiga rutakalt võrreldes maksude langetamisega – nagu artiklis on välja toodud.
Muus osan olen samuti pigem samas paadis arvamusega, aga mida teised arvavad?
Eesti on sisuliselt ainuke riik Euroopas, kes on vaeste maksustamise usku. Juba see fakt, et me oleme ainsad, kes selliste lollustega tegelevad võiks valitsejaid mõtlema panna.
Hetkel on prioriteedid muutunud, kui on kaitses raha vaja siis tuleb see mingite teiste tulevikuprojektide arvelt võtta mitte makse juurde keerata. Ilma kaitseta pole mõtet muretseda 2040 aasta probleemide pärast sest võõrvõimu all neid projekte niikuinii ei tule.
Ma ei ole mingi spetsialist, aga mulle on veidi jäänud mulje, et see kõik on justkui see meem sellest tüübist jalgrattal, kes iseendale kaika kodaratesse lükkab. Mulle on jäänud mulje, et avastatakse puudujääk, tõstetakse mingit aktsiisi või maksu, selle puudujäägi lappimiseks, kõik kaupmehed ja teenuspakkujad tõstavad ka selle varjus törtsukese hindasid ja voilà imestatakse, et sama valdkonna ülalpüidamine, kuhu selle maksutõusuga raha juurde oli vaja, muutus hoopis sama summa võrra või isegi enam kallimaks, ehk siis reaalsuses auk jäi samaks või läks suuremaks. Nüüd on vaja uut maksutõusu või koguni uut maksu.
Kuidas tekib tolm ja kuhu kaob raha?
Me arvame, et raha on nii vana asi et kõigil on seda nii v naa üle koguaeg.Tahaks riigile aina juurde anda aga raiped on häbelikud, õnneks vaikselt ärkavad ellu.
Arvamus on nagu perseauk – igal ühel on üks ja tavaliselt see haiseb.
Väga tõsiselt ei saa võtta seda hoiakut. Maksustruktuur ei viita probleemile, vaid maksuloogika paradigmadele – efektiivsus vs õiglus. Mees sõnastab mööda asju. Vist tahab poliitikasse minna.
Kõik arvutused tehakse tuimalt ekseliga et tõstad 2% maksu saad täpselt selle arvu makse ja ükski teine valdkond ei kannata. Tundub et puudub loogika
Minu arvamus on see, et härra Neivelt on teretulnud liituma Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, kuna tema maksumõtted langevad paljuski meie maksumõtetega – maksusüsteem on liige regressiivne ja tuleb teha see progressiivsemaks ehk vähendada vaesemate ja keskklassi alumise osa maksukoormust ja tõsta jõukamate maksukoormust.
Meil on väga tugev vaesed jäävad vaesemaks ja rikkad saavad aina rikkamaks maksupoliitika. Ei ütle, et see mujal ka kohati nii ei ole, aga aina rohkem ka sinnapoole sihitakse. Reform tahab ka tulumaksu vabastuse tuua kõigile tagasi. No milleks? Miks peab 6000 eurot teeniv inimene saama sama tulumaksuvabastust nagu ka 1000 eurot teeniv? Maksuküüru koht on täna liiga madalal tõenäoliselt, aga ma ei näe põhjust, miks selliste palkade juures peab rohkem raha kätte jääma nagu nende kodulehel seisab. Eriti kui seda maksutulu on täna nii väga vaja, et igal pool tõstetakse.
Enamasti Neiveltiga ei nõustu, aga siin küll. Raha on juurde vaja, makse on vaja tõsta, mis teha. Probleem ei ole kõrgetes maksudes (nagu ta välja toob, siis Eestis on üldine maksukoormus madal) vaid veidras struktuuris. Kui astmelist tulumaksu ei taha (ma ka pigem ei taha), siis on lihtne loogika: tõsta tulumaksu märkimisväärselt, aga tõsta maksuvaba miinimumi ka märkimisväärselt. Saavutab sisuliselt astmelise tulumaksu efekti lihtsa süsteemiga ja keerukate valemiteta.
Saab ka üsna täpselt sihtida, et näiteks 1,5-kordse keskmise palga saajatest alates maksukoormus tõuseks, natuke alla selle jääb enam-vähem samaks ja kõvasti alla selle langeb. Ei pea käibekat näppima ega midagi. Kindlasti oleks ebapopulaarne, aga samas ainult üks löök versus pidevad väikesed tüütud tõusud, mis kõik kokkuvõttes toovad raha sisse, aga ühiskonda ärritavad.
Enda pidev võrdlemine teistega on kindel tagumendikurss, mis ei vii mitte kuhugi.
Nii nagu külapoe pidamine on väga kallis hobi, nii ka väikese riigi: külapoes ja väikeses riigis ei saa mitte kunagi olema hinnad sama soodsad kui suurtes poekettides. Suurriike nagu ka suuri poekette ei koti karvavõrdki, et nende laiutamine võtab väikestel tihti hinge kinni.
Teine oluline aspekt on, et võrdlemine käib alati läbi naabrite ja meil on juhtumisi naabriteks kõrgeimate elatustasemetega Soome ja Rootsi, seega nendega võrdlemine ongi nagu tubli spetsialisti igati toreda elamise võrdlemine multimiljonärist naabriga omaga.
Võrdlemise ja pideva kahtluste keerutamise asemel tuleb pragmaatilisemat pilti vaadata:
* Venemaa ei tee oma plaanidest saladusi, Putini peaideoloog Surkov avaldas paar kuud enne sõda artikli sellest, et Venemaa peabki naabritele pidevalt kallale tungida, et Putinit võimul hoida: [https://epl.delfi.ee/artikkel/95314471/vladislav-surkov-venemaa-peab-edasi-laienema](https://epl.delfi.ee/artikkel/95314471/vladislav-surkov-venemaa-peab-edasi-laienema)
* Venemaa on igatpidi pekkis, küsimus on, kas see õhupall vajub tühjaks vaikselt või pauguga: Venemaal pole võimalik Ukrainale kaotada, aga tekitades konflikti Balti riikidega saavad nad näo säilitada, NATOle kaotada poleks häbiasi.
* Tänu kestvale sõjale on teada, palju nö maksab üks päev lahinguid Venemaa vastu moonas, tehnikas, varustuses, toidus ja muudes tagalategevustes. See 1,7 miljardit on vaid ÜHE KUU kulu Eesti jaoks, selle kuu, mille jooksul NATO põhijõud meile appi võiks jõuda.
Nii et meil on valida kahe variandi vahel: kas võrrelda ja kurvastada või võtta vastutus, tunnistada, et olukord on sitt ja tegutseda-tegutseda-tegutseda, muuhulgas teha palju ebapopulaarseid, aga vajalikke otsuseid.