
Was denkst du über das Sortieren von Müll? Es gibt keine direkte Opposition, aber wenn man sich das große Bild ansieht, denke ich, dass der Container die Winde umgedreht wird. Wir machen Dinge, die weltweit keine große Wirkung haben.
Ich war in Indien, wo das Feuer auf das Feuer gelegt wird und die Sorgen gebrochen werden, wenn der Müll gebildet wird. Auch in Amazon, wo Millionen von Menschen, die kein Müllmanagement haben – der Heimat des Mülls überlassen werden, kann die Flut damit einhergehen und es wieder loswerden. So erreicht der Mikroplast unsere Gabel und Trinkwasser.
Wir sind Ögrindisch und wir werden vor dem Müll gugge
Glauben Sie nicht, dass das Thema für einen echten Einfluss globaler sein sollte (nur 9% der Menschen auf der Welt leben in Europa, ganz zu schweigen von Estland). Die Tatsache, dass "Mein Rasen ist doch grün" Es scheint scheinheilig und sinnlos, wenn auf der anderen Seite des Gartens ein Feuer vorhanden ist. Wenn Sie das Feuer löschen müssen, beginnen Sie vielleicht vom Kamin?
https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120377702/jaatmereform-rohkemate-konteineritega-tulevik-pakendite-sorteerimine-muutub-kohustuslikuks
Von Nice_Ad_5735
16 Kommentare
Ma olen siia maani kõik olmesse visanud. Kui välja mõeldakse kuidas see jokk maal välja hakkab nägema siis võiks sorteerida.
See eeldaks seda, et jäätmejaamadel või käitlejatel oleks suutlikus neid kodus ära sorteeritud jäätmete tehnoloogiline võimekus ümbertöödelda või siis välismaised koostööpartnerid, kellel see tagatud . Aga kui Eestis peale klassi ümbertöötlemise muud võimekust ei ole, siis lõpeb sorteeritud jäätmed nagunii ühte kallatult põletusahjudes.
Enne tuleks Eestis luua ümbertöötlemisevõimekus, et 90% jäätmetest leiaks uue tootena, alles siis nõuda inimestelt nende sorteerimist. Meil Eestis käib asi vastupidiselt.
See, et ma oma kodu koristan, ei tee globaalsest mõttes ka mitte midagi, aga sita sees ei tahaks ka elada.
Ootame, kui ametkonnad on omavahel jutud selgeks vaielnud, siis vaatame edasi 🙂
Selles mõttes, et iga väike asi aitab suures pildis. Samas kõige suuremad prügiga reostajad/mitte ringmajanduses osalevad on siiski ettevõtted.
Kliimamuutust ei saa peatada üksikisiku tasandil. Selleks on ikka vaja ettevõtted ette võtta ja seda juba riiklikel tasandil globaalselt.
Okei, ma õpetan sind.
Lähed siia – https://pastebin.com/
Copy pasted sinna kogu teksti mis postituses kirjas.
Vajutad alt „Create new past“
Avaneb aken sinu kirjutatud postitusega
Copy-pasted selle lingi siia.
Saad respekti kõikidelt siin ja punkte
Globaalselt peab nagunii lahendama probleeme aga prügimajandus on asi, mis otseselt meie endi elukeskkonda ja loodust mõjutab ja meil riigi ja rahvana on põhiseadusest seatud kohustus Eesti loodust ja keskkonda hoida tulevastele põlvedele heaperemehelikult.
Ehk jah, teeme siin isegi siis kui kusagil mujal maailmas on laiskvorste ja idioote, keda nende keskkond ei huvita.
Küll aga on lähenemine täiesti vale. Prügimajanduse ja pakendimajanduse regulatsioonid tuleks peapeale keerata kus tootjad on vastutavad jäätmete eest, mitte tarbijad. Või siis peab olema kohustus tootjatel pakkuda oma toodet nii keskkonnaneturaalses pakendis kui tavapärases, et reaalselt oleks tarbijal võimalik valida kas ta tahab ise pakendite ja jäätmetega tegeleda või maksta ostes rohkem ja jätta see tootja õlule. Praegu ei ole tarbijal seda valikut vaid tarbija on sundseisu pandud, kus ta peab sellega ise tegelema ja alternatiive sisuliselt ei ole.
EU üleselt sääraste nõuete kehtestamisel oleks ka mingi laiem mõju kuna EU eeskujul saaksid ka teised riigid/maailmajaod nõuda neilt samadelt tootjatelt sarnast käitumist.
>Siiski kinnitas Jaanisoo, et valvekaameratega sorteerimist kontrollima ei hakata, kuid ühistutel on endiselt õigus valesti sorteerijaid noomida.
See kindlasti toimib : )
>Põhimõte saab olema lihtne: mida rohkem segaolmejäätmeid ära annad, seda rohkem maksad.
Okei, mõistlik, aga jällegi peab torkama, et see kategooria on kallim ainult selle pärast, et me tegime ta kallimaks:
>…läheb segaolme kas põletamisele või ladestamisele. Mõlemal juhul on käitluskulud suured ning jäätmekäitlejatele kehtivad põletamis- ja ladestustasud kasvavad reformiga mitu korda kõrgemaks.
Tegelikult ma annan ju tasuta kütust teie ahjudele, millest tuleva elektri ja sooja te mulle uuesti maha müüte, koos igasuguste aktisiiside ja käibemaksudega. Biogaasi saan ka osta. Oma antud hallitanud avokaadodest tehtud.
Üldse käib mingi tohutu tasude kogumine igal tasandil:
– mina sorteerin hoolsalt, kuid maksan siiski ka äraveo eest lisaks
– ettevõtjad maksavad pakenditasu
– põletajad maksavad keskkonnatasusid
– riik maksab ringlusse mittevõtmise trahvi
– kõik maksumaksjad saavad CO2-trahviga vastu vahtimist
Kes see rahh tuleb kuidagi ringiga tagasi? EL ehitab mingi uue eriti puhta ahju meile? Sest isegi looduskaitsjad on viimasel ajal aru saanud, et jogurtitopsikute Soome laevatamine ja seal nendest fliiside tegemine ei ole mingi reaalne plaan.
See tundub natuke tuuleveskitega võitlemine Isegi kui me oma väikeses riigis hullult tublid oleme, on suurriigid ja nende ettevõtted keda üldse ei huvita jätkusuutlik jäätmekäitlus. See on umbes sama, et ma võin ju hullult sorteerida pakendid, biojäätmed ja muu, aga siis tuleb naabermaja Heino ja viskab kõik samasse kasti. Tagatipuks lohistab oma katkise diivani ka veel konteineri ette. Eriti loll oleks veel siis trahvida ühistuid, kellel nt. pole suletud ligipääsuga konteinerid ja iga suvaline tänavalt võib oma sodi sinna jätta.
Meil ei osata biojäätmeid korralikult biolagunevasse kotti koguda. Vaatad konteineris kuidas jäätmed on tavalistes Maxima ja Selveri kilekottides. Noh. Vähemalt on nad sorteeritud, tho.
Mul on kahju, et mastaapset heakorda ja loodushoidu ma oma tegevusega luua ei suuda, aga nii eestlane olen küll, et oma panuse teen ära. Mitte ei osuta näpuga naabri poole ja ei ütle, et tema viskab solgi üle ukse, mina siis ka.
Osad need sorteerimisega seotud asjad on tõsiselt rumalad küll, aga väiksem osa. No mida rumalam asi, seda kiiremini ma selle ära teen ja vähem aega sellele mõtlemisele kulutan. See veel puuduks, et asuksin mõne metallnirbiku teemast nii ärevusse, et protestiksin parlamendi ees ja looksin konverentse süsteemsemaks prügisorteerimiseks. Mõni asi on küll absurdne, aga veel absurdsem oleks mul seda absurdi paljundada. Viskan selle sinna, kuhu kästakse, vaevlevad need, kes enda loodud totrusi peavad ise põhjendama ja täitma. Mul vähemalt see eelis, et saan nende üle naerda ja, käed rinnal risti, vaadata, kuidas poliitikud jms kraam väänlevad neid rumalusi põhjendades.
Ei, kõik pole rumalad juhendid, aga osad on ikka nagu kurbvalus nali. Sähku, söögu siis. Saagu, mida tahavad.
Kui see teha nii, et ettevõtted peaks oma tooraine inimestelt ostma, sorteeriks kõik ja rõõmuga. Praegu peame mingitele ettevõtetele toorainet ette sorteerima ja veel ise peale ka maksma???
Praegu veel lubatakse seda, et konteinerite hulga kasvu korral jääb jäätmeveo hind majapidamisele samaks. Ehk, et kui praegu maksad viieka, siis nelja konteineriga maksad ikka kokku ainult viieka ja rohkem hakkavad maksma ainult mitte-sorteerijad. Kõlab usutavalt?
Päris pekkis suhtumine. Indias on pekkis, mina ei tee.
Ma olen nõus sellega, et meie kõrgemal tasemel poliitika ja järelvalve on pekkis.
Aga mis probleem sorteerida on? See on küll vähim, mida teha saad.
Ideeliselt jah. Me tõenäoliselt ei näe sellest kasu kohe ülehomme, aga tegemist on jälle mõttelaadiga, mis inimestele ühel hetkel külge hakkab. Niisamuti nagu avalikes kohtades suitsetamise või plastikkõrtega. Või kätepesugagi. Alguses virisetakse, aga ühel hetkel harjutakse ära ja tagasi vaadates on arusaamatu, et kuidas varem üldse teistmoodi hakkama sai.
Niisamuti on lootus, et sarnane suhtumine areneb mujalegi. Jällegi, mitte kohe ülehomme, aga ehk ühel hetkel ikkagi. Keegi peab kusagil midagi muutma hakkama, muidu ei muutugi midagi.
Pakendijäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik juba 2007. aastast. See, et senimaani on tulnud teha seda praktiliselt ainult avalike kogumismahutite kaudu ning selle nõude eiramisele mingeid sanktsioone ei järgne, on omaette küsimus.
Kes vähegi mujal Euroopas reisinud on, teab, et Eesti on selles valdkonnas kõvasti maha jäänud. Näiteks Poolas on ka bensiinijaamas prügikastid mitme lahtriga liigiti kogumiseks, rääkimata eluhoonete juures olevatest prügikastidest.