Leider kennt Pastein die Sache nicht, fügt niemand plötzlich hinzu.
Naja, unterrichten wir allen Schulkindern, Drohnen anstelle von Holz und Stricken zu bauen?
MAJANDUSE PÄÄSTERÕNGAS | Veljo Konnimois: Eesti vajab tuhandeid drooniehitajaid, aga selle asemel õpetame kasutut käsitööd
byu/Ellubori inEesti
Von Ellubori
15 Kommentare
Jootmist ja kergemat progemist võiks põhi/keskkoolis õpetada küll, et vähemalt huvi tekitada. Rohkem võiks promoda ka TTÜ ja kutsekoolide riistvara, mehhatroonika ja muid sarnaseid erialasi.
Neid spetsialiste, kes oskavad päriselt nullist mõne elektroonika seadme ehitada on eestis heal juhul tosin.
Aga miks mitte? Inseneri ja tehnoloogia oskused annavad parema edu tänapäeval ning aitaks noorte tehnikaalaseid huve tõsta ja arendada natukene ka mõistust, kuidas elektroonika ja seadmed meie elus töötavad võiks olla iga noore teadmistepagasis. Tehnika, tootmine ja selliste asjade eksport on see, mis toob rikkuse riiki. Pehmed alad on toredad, aga need väga lisandväärtust rahalises mõjus ei too ning eksportida raha sisse toomiseks on keeruline.
Jah, kindlasti parem kui mingi puutüki nühkimine liivapaberiga.
Miks on vaja käsitööst vaenlast teha? Ma saan aru, et õppekavas on ruumi vähe ja et võib-olla on selle all asju, mis enam suurt otstarvet ei oma. Kuid üldharidus ei tohiks teenida AINULT tööturu vajadusi.
Käsitöö *oskusena* on anakronistlik ja kergelt asendatav. Kuid käsitööl on ka loominguline element. Mul on kodus riiulil siiamaani tööõpetustunnis tehtud oksast voolitud koll, ning see koll on mulle väärtuslikum, kui eksi poolt kingitud plekist kala või sõbra poolt maalitud Warhammeri kuju. Kui see loometöö kooliprogrammist eemaldada, siis peab seda programmis millegi muuga kompenseerima. Kooli eesmärk ei ole sõjatööstuse toetamine, muidu tekib küsimus, mida väärtuslikku need droonid siin üldse kaitsevad.
Ma olen nõus vabast ajast tootma, aga soovin enne väljaõpet, vahendeid ja klienti.
Muidu jätkan tavatööga.
Valikainena peaks kõikvõimalik käsitöö (sõltumata soost) kindlasti jääma.
Droonimajandus aga peaks riigikaitseõpetuse all olema, sama mõttetu on varsti käsitulirelv, Sa ei näegi ju enam vaenlast!).
Nii võib küsida, et miks üldse midagi enam koolis õpetada või tutvustada – see on ju „arhailine“ tegutsemine, sest kõik teadmised on ju internetis olemas.
Taaskord on näha, et omaarust targal mehel, Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehel, puudub arusaam inimese arengust ja sellest, mida erinevad kogemused ja oskused annavad. Täiesti tüüpiline reaalvaldkonna inimestele.
Suund on õige – miks mitte pakkuda ka päriselt tehnoloogiaga kokkupuudet nendes tundides, aga esitatud täiesti ülbes vormis ja käsitööoskusi arhailiseks, piinlikuks ja ebavajalikuks tembeldades. Madal.
Põhjuse, miks seda teha ei saa, tõi ta õnneks ise välja – tulevastel õpetajatel puudub selleks ettevalmistus.
Noh kommenteerin nüüd lõpuks ise ka, ei tahtnud enne siin suunata.
1. Droonide suuremas mahus tootmiseks ei ole vaja tuhandeid inimesi kes droone ehitada suudavad, on vaja inimesi, kes oskas teisi inimesi juhendada droone komplekteerima. Selliseid inimesi aga ei õpeta põhikoolis.
2. Koolid juba praegu ei suuda käsitöö/tehnoloogia klasse normaalselt rahastada, kust need materjalid droonide ehitamiseks tulema peaks?
3. Käsitöö/tehnoloogia tunni eesmärk ei ole kasvatada tulevasi käsitöölisi. Eesmärk on arendada laste silmaringi, kunstimeelt, käelist oskust, kannatlikkust, projekti algusest lõpuni tegemist planeerimisest teostuseni.
4. Kas käsitöö ainekava võiks vähem kudumisele keskenduda ja kasutada rohkem tänapäevaseid tehnoloogiaid? Loomulikult, aga jällegi raha materjalideks ja töövahenditeks ning õpetajate enda haridus seab sinna piirid.
Ongi aeg moderniseerida käsitöö õpe ja tutvustada nt elektroonikat, 3d printimist jne.
Mitte 100 aastat vana treipingiga puust silindrite tegemist.
Natuke elukauge jutt tundub. Olen ise valdkonnas töötanud. Sellide tegevuse läbiviimine koolis tundub väga keeruline just ohutuse seisukohalt.
Jootmisvahendid, akud ja pöörlevad propellerid on kõik päris ohtlikud. Kui on väike grupp, milles on huvilised, kes ohutusreegleis järgivad, siis miks mitte, aga meil on selleks juba huviringid olemas, kus saab selliste asjadega tegeleda.
Jajah, sest käsitöölased ja nende ettevõtted ei mõjuta kuidagi majandust ja need peenmotoorika oskused ei tule tulevikus drooniehitajale ka kasuks… Kuigi matemaatika asemel oleks ma koolis küll hea meelega pigem droonidega tegelenud.
Küsimus on stiilis:
„miks me ei sa panna 52 Jaani, kes ikka veel kasutab nuppu telefoni või täda Mari, kes on 59 järsku õpetama droone teha?“
Kui teha selline järsk vahetus paljudes koolides, vajab see :
1.Raha
2.Uute õpetajte ja õppekavade väljaõppetamist/vanade asendamist ja koolitamist (raha uuesti).
3.Jälgida, et te ei tekkiks õpetajatest puudust (kuigi see tekkib, sest 45+ inimene vaevalt raatsib minna üle õpetame täiesti uut asja, millest tal pole aimu ja ei ole kindel, et on huvi).
Olgu, puidust võinoaga võib ka peale lennata.
Käelised oskused on ometi väga olulised! Mitte selleks, et koosteliinile tööle minna (või heegeldisi müüma hakata), vaid ükskõik, milleks. Ehtne 21. sajandi oskus, kui keskmine inimene oskab peamiselt tarbida, mitte luua.