Es wird keine sehr lange Einführung geben, aber es gibt mehrere Initiativen und Gruppen, die die Entstehung einer stärkeren EU in Form einer Föderation sehen wollen. Es gibt ein Beispiel im Europäischen Parlament Zauber dass Geschäfte grubdessen Zweck die Föderalisierung des europäischen Bundes ist.
Was denken die Leute in der heutigen Situation? Sollte Estland ein Staat in den Vereinigten Staaten sein?
Kuidas suhtute "Euroopa Ühendriikide" ideesse täna?
byu/sunaurus inEesti
Von sunaurus
28 Kommentare
Olen alati seda ideed pooldanud, paljudel erinevatel põhjustel.
Huvitav kas mõni osalejatest on palunud näiteks *right to be forgotten* alusel enda eemaldamist ka siit juba? https://www.youtube.com/watch?v=j_dJlBWkfJ8
see mõte meeldib ainult inimestele, kes on liiga palju r/europe sakslaste kommentaare lugenud. elu sees ei tahaks elada kohas, kus sinu eest teeb otsuseid scholtz nt.
Põhimõttleiselt juba on. Euroopa otsustab ja kui ei tee nii nagu öeldakse siis saad trahvi.
Ei poolda
huvitav mis see riigikeel oleks? saksa? prantsuse? euroopa rahvad on ikka niivõrd palju erinevad, et ei kujutaks küll seda enne tänapäeval.
[deleted]
Pooldan ainult ühisarmeed. Oleks nõus ka maksuraha sinna alla panema. Ühisarmee aga ilma Ungari ja Slovakiata või siis nemad kaasatuna aga las kaitsevad Portugali rannikut.
Ei suhtu. Nigel Farage [legendaarne diss](https://www.youtube.com/watch?v=bypLwI5AQvY&ab_channel=Euractiv) kehtib munadeta euroopas veel paremini. Mida mõistab mingi Belgia, Šveitsi või Austria miljokas meie probleemidest? Miks teda peakski kottima? Vabariigina saame klähvida vähemalt. Föderatsioonis oleksime lihtsalt ääremaa, kellel kamandatakse suumulk kinni. Kui meil on oma pekki keeratud ja paljaks varastatud Ida-virumaa, föderatsioonis oleks kogu riik samal tasemel. Niigi juba on tegelt.
Oleneb detailideest, nagu enamus asju elus. Praegu siin igaüks pooldab või ei poolda mingit oma peas elavat fantaasiat nime all „Euroopa Ühendriigid“. Põhimõtteliselt võiks ju olla – aga oleneb detailidest. Mingid asjad oleks ju efektiivsem teha üheskoos ja mingid asjad võiks kohalike otsustada jääda. Niiet küsimus on selles kui palju seda seierit „üheskoos“ poole on vaja keerata, et oleks õigustatud asja nimetamine „Ühendriikideks“.
toetan, euroopa liidul on minu arust üldiselt positiivsed eesmärgid ning tihtipeale ka vähem tagurlikkust kui eestis, suudaksime ühinenud riigina rohkem saavutada
Vastumeelselt. See laseks vene riigil meiesugustest üle sõita ja Saksa Prantsuse onud ainult noogutaks kaasa.
Oleneb kes saab juhtorganiks. Tihtipeale on nii, et kui 20nekesi juhitakse ühte asja siis tegelikult ei juhita midagi. Ma nii sinisilmne ei ole, et saame oma väikses konnatiigis üksi hakkama. Kõvasti reaalsem on, et peamegi ellujäämise jaoks osake milleski suuremas olema. Kui see suurem jagab meie maailmavaadet siis ma vastu pole
Kui ELi lagunemine edasi areneb, siis varsti seda asendab Kolme Mere Algatus.
50/50, oleneb, mis kujul. Nii, nagu U.S.A on, siin ei töötaks, liiga palju erinevaid kultuure, arusaamisi.
Parem muuta EL natuke, võtme küsimutes oleks ühtne Euroopa, eriti sõjaväe osas. Hetkel suurim probleem ongi meie sõjaline võimekus, ressursid on olemas aga puudub ühtne süsteem, üks riik kasutab ühte tüüpi relvi, teine teisel kujul. Vaadates, kuidas maailm hetkel kujuneb, läheks Euroopal tõesti ühtset sõjaväge vaja.
Ehk siis jätta alles riikide oma identiteet aga muuta koostöö EL-is sujuvamaks, kindlustada Euroopa koha ülemaailmses poliitikas.
Ei poolda, tahan iseseisvat Eestit.
Ei, ei ja veelkord ei! Meie oma väiksusega kaome sinna ühendriikidesse lihtsalt ära.
Noore inimesena toetan. See tagaks Eestile reaalse kaitse ja mitmekordistaks Euroopa globaalset haaret ja võimekust meie huvesi edendada. See oleks Eesti jaoks imeline. Muidugi on mõningaid negatiivseid külgi ka, nimelt keele, kultuuri jne tasanditel, aga ma arvan, et kõik nõustuvad, et elu Euroopa Ühendriikides > Vene Föderatsioonis. Rääkimata kõikidest vanematest, kes kaotasid oma poja ja kõikidest lastest kes kaotasid oma isa. Jne. 1939 ei kordu.
Niimoodi vaadates saab inimeste arvamust föderaalsest Euroopast mõjutada ainult see, kui suureks nad sõja tõenäosust oma eluajal peavad vs eelnimetatud miinused. Olles olnud nüüdseks aastaid tohutult suure vaba ajaga ja huviga geopoliitika jälgija, siis minu nägemusel on tõenäosus, et Vene Föderatsioon mingil kujul proovib järgmise 5-10 aasta jooksul Eesti territoriaalset terviklikust sõjaliselt mõjutada, on optimistlikult >20%.
See on minu jaoks piisav %, et kaaluda üle föderatsiooni negatiivsed mõjud. Eriti arvestades, et minu hinnangul tähendab sõda minu jaoks pea garanteeritud surma. Aga eks kõigil ole oma ohuhinnangud ja vaated. Nagu viimase 24 tunni eelmistest kommentaaridest näha, siis osad inimesed ei hinda ohtu väga suureks ja nimetavad mind tõenäoliselt hirmukülvajaks. Aga jah minu jaoks on selge, et umbes neid faktoreid peaksid inimesed arvesse võtma oma kaalutlustel. Ahja viskan ühe protsendi veel siia:
Euroopa ühendriigid järgmise 20 aasta jooksul chance <1%
Vähemalt välis-, kaitse- ja immigratsioonipoliitika tsentraliseerimine on vajalik. Muidu on alati oht, et keegi laseb raha eest venelasi EU kodanikeks osta või müüb ennast Venemaale maha (Slovakkia, Ungari).
Land of brave and stupid.
Edit, lugesin, et mida usa kohta arvan.
Madalamad maksud oleks äge.
Oleneb detailidest. Erinevatel eluettapidel olen nii pooldaja kui vastu olija olnud. Enamjaolt pigem ikkagi vastu- föderaalne euroopa, vähemalt lääne-euroopa ettekujutuses on Saksamaa & Prantsusmaa juhitud, mis tähendaks meeletut riski just meile absoluutselt igas võtmes ja ei oleks väga erinev uuest koloniaseerimislainest.
Euroopa liit samas vajab reformi, mis muudaks selle tugevamas. Ühisriik pigem aga toimiks vastupidi.
Olen poolt ja seda kahel põhjusel.
Esimene põhjus on poliitiliselt korrektsem ja kattub sellega, mida paljud teised ka öelnud on: Euroopa *vajab* ühiskaitset ja see pole hambutu EL-iga võimalik.
Teine põhjus on radikaalsem: see on pisikene sammuke õiges suunas, milleks on kogu maailma föderaliseerimine. See ei ole kindlalt lähemas tulevikus võimalik, aga mingist hetkest pole meil enam teist jätkusuutlikku varianti.
Kõik tänapäeva globaalsed probleemid tulevad sellest, et maailm on viimase 500 aasta jooksul üha väiksemaks ja väiksemaks muutunud, aga rahvusvahelised suhted pole kiviaja hõimude maadejagamisest väga palju muutunud. Sul võib-olla kui tahes demokraatlik ja tehnoloogiliselt ning sotsiaalselt arenenud riik, aga kui kuskil mujal (mitte tingimata kohe kõrval nagu meil) on riik, mis toimib feodalismi või absolutismi paradigmas, siis nad panevad sinu arengule ka pidurid peale.
Kujuta ette, et on Tarvo ja Kalle. Tarvol harib maad, Kallel on veski. Tarvo pakub, et jahvataks Kalle veskis jahu, siis on endal lihtsam ja Kalle saab oma jahust endale. Mõeldud-tehtud, jahvatab vilja ära. Aga tuleb välja, et see aeg, kui Tarvo oma maad kündis ja vilja jahvatas, käis Kalle metsas ja tõi endale kaika. Ütleb Tarvole, et nii, tegelikult saan kogu jahu endale, muidu saad kaikaga vastu pead. Ja nüüd sa jäädki mulle seda vilja jahvatama, vastutasuks luban täpselt nii palju jahu endale jätta, et sa ellu jääd.
Tarvole on aga tema vabadus väga tähtis. Nüüd on tal sisuliselt kaks varianti:
A) Persse see teiste inimestega läbi käimine. Oma vabaduse nimel olen sunnitud endale käsikivi valmistama, sellega jahu jahvatama ja siis sellest endale toitu tegema. Pean olema talunik, mölder, pagar, lisaks veel sõdalane, et seda kõike kaitsta, ja arst, kui midagi juhtuma peaks. Kõike seda muidugi korralikult teha ei saa, aga parem kõike sitasti teha, kui Kallet orjata.
B) Leiab teisi inimesi veel ja survestab Kallet osalema ühiskonnas. Tarvo harib maad, Kalle jahvatab jahu, keegi kolmas küpsetab leiba. Lepitakse kokku reeglites, mida kõik peavad järgima. On ka omaette tüübid, kes muud ei teegi, kui neid reegleid kehtestavad, mistõttu ei Tarvo ega Kalle pea öö läbi kaikaga ukse taga valvama vaid saavad tööpäevaks korralikult välja magatud.
Meie esivanemad valisid õnneks B, mistõttu elan mina arenenud riigis, saan teha tööd spetsialiseeritud alal, millest minu vanavanemad poleks osanud mõeldagi, ja mul on ka seadusega garanteeritud vaba aeg.
Aga miskipärast riikideülesel tasemel tahavad kõik ikka võimalikult palju oma nurgas vireleda, isegi kui organiseeritud koostöö endale palju kasulikum oleks. Ja siit tulevad sellised jamad, et nt Läänes on ranged keskkonnakaitsereeglid, aga suurettevõtted ekspordivad oma tootmise ja jäätmed lihtsalt sinna, kus neid reegleid ei ole. Parempoolsed ütlevad selle peale, et persse see tsirkus, situme oma maa ka täis, sest hiinlased teevad ka nii. Keskkonnakaitsjad ei suuda ka peale rohkemate reeglite midagi pakkuda, sest oma riigis neil ju muid võimalusi pole. Kumbki pole ju lahendus.
Sama lugu immigratsiooniga. Parem on olla arenenud riigis töötu, kui kuskil korrumpeerunud arengumaal töölisena rügada, mistõttu paljud inimesed selle valiku teevadki. Arenenud riigis on kindlasti paljud selle vastu, aga neil pole muud argumenti kui „Mina sündisin kullahunniku otsas ja nüüd on ainult minul sellele õigus“. See viib arenenud riigi poliitilise lõhestumise ja destabiliseerimiseni.
Vastuargumentides palun mitte rääkida „suveräänsusest“. Minule loeb indiviidi vabadus (muidugi piirides, mis takistavad teiste indiviidide vabadust ebaõiglaselt piirata). Riik õigustab oma olemasolu ainult siis, kui ta indiviidi vabadusi kaitseb, millisel juhul on riigi enda suveräänsus püha. Aga ma ei näe põhjust, miks Euroopa Ühendriigid oma rahva vabadusi vähem kaitseks kui näiteks Eesti.
Viimaste uudiste valguses hääletaks poolt, kui see referendumile tuleks.
Ja ei protesteeriks, kui riigikogu tasandil liituda otsustataks.
Ei, ma tahaks hoopis Uurali Rahvaste Liitu ehk Suur-Uuralit. Muidugi vaid siis kui Ungaris Orban võimult minema peksta. Kuni selleni peaks EL olema Euroopa rahvusriikide liit, mis teevad koostööd seal kus vaja. Ainult omariiklus tagab rahvuse ja keele pikaaegse säilimise, ilma selleta on nende säilimine selgelt ülesmäge sõit.
Suveräänsed riigid ei anna lihtsalt kogu oma suveräänsust ära. Sellised föderaliseerumise ettepanekud tulevad inimestelt, kes ei mõista rahvusvahelistest suhetest mitte midagi.
Siia Eesti nimelisele territooriumile on nn liberaalide poolt aretatud täiesti erinev tõug neist, kes meid vabaks laulsid ja võitlesid (tagatubades toimus enese kehtestamine mitte sõjaga). Kõik alfad peremehed on otsas, järgi on jäänud vaid orjameelsed lömitajad ning kinni makstud libedikud.
Kurb, 30a oleks võinud meil siin olla Lõuna-Korea või Singapur või Iisrael. Nii arenenud riik, et me võiks mis iganes kaitse omale siia püsti panna.
Me kuuletume juba praegu peaaegu täielikult EU-le ja USA-le ja nüüd on vaja ära anda see viimane 1%, braavo siis on tehtud, keegi kaitseb meid, keegi maksab meile pensione ja meie tantsime neile selle eest rahva tantse!
Praeguses väga keerulises, et mitte öelda veel halvemini, julgeolekuolukorras mina pigem toetan ELi föderaliseerumist. Varem pigem ei toetanud. Täiesti iseseisev ja ametlikult neutraalne oli Eesti septembris 1939 ja teame hästi, mis pärast edasi juhtus.