350 alte Schulbänke, 575 Stühle, 120 Tische und Schränke, Regale, Bildschirme und andere Lehrmittel wurden von Kuopio an die Schulen von Pärnumaa geschickt.
Dies zeigt ein eher trauriges Bild der Bildungsfinanzierung in Estland. Der Staat verfügt über das Geld, um für Dutzende Millionen Euro schicke und moderne staatliche Turnhallen zu bauen, gleichzeitig sind kleinere Schulen auf dem Land auf die alte und heruntergekommene Ausstattung finnischer Schulen angewiesen. Ist es dem estnischen Staat wirklich nicht möglich, allen Schulen zumindest anständige Tische, Stühle und Lehrmittel zu garantieren?
Am einfachsten ist es, die Situation mit den Verteidigungsausgaben zu rechtfertigen und zu sagen, dass wegen Russland weniger Geld für Bildung übrigbleibe. Das eigentliche Problem scheint jedoch darin zu liegen, wie das verfügbare Geld verteilt wird. Manche Schulen bekommen neue und teure Gebäude, andere müssen sich über Möbel freuen, die in Finnland fast zum Müll erklärt würden.
https://yle.fi/a/74-20230408
Von DammtorHans
7 Kommentare
Sul jäi uudisest üks oluline fakt kahe silma vahele. Ja see „kaitsekulutuste“ jutt YLE poolt on nende fantaasia, riigi kaitsekulutused pole nüüd küll põhjus, miks Pärnumaa omavalitsused ei suuda või ei soovi Ukraina laste tarbeks uut mööblit osta.
Riigigümnaasiumeid haldab HTM, muid koole (v.a erakoole) haldavad KOVid. Lisaks maksab riigigümnaasiumite ehitamist 85% ulatuses kinni Euroopa Liit; sellest tulebki suur erinevus rahastuses.
Ei oska soome keelt, aga pildi pealt tundub täiesti korralik mööbel olevat. Kõvasti korralikum, kui need täissoditud lauad, mis mul omal ajal koolis olid. Miks nad selle üldse prügilasse plaanisid viia? Aga olgu põhjus mistahes, minu silmis on see igati positiivne, et kasutust edasi leiab, mitte prügimäel ei lõpeta.
Jah, haridus on üldiselt alarahastatud, aga see on küll natuke kehv näide sellest. Nagu saaks vanema venna püksid, kes neist välja kasvas. Täiesti normaalne nähtus.
Kuidas Pärnus nii sitt olukord saab olla? Käisin 10+ aastat tagasi Saaremaal paari saja õpilasega külakoolis ja juba siis olid seal valged „nutitahvlid“, uued korralikud pingid, toolid jne…
Soomlastele on odavam see kraam Eestisse saata kui utiliseerida. Ja eestlased vaatavad, et noh, küll ta kuskil ära kulub.
Väga palju oleneb KOVist , väga paljudele on kool lihtsalt tülikas kulu ja neid eriti ei huvita ,kui kool rohkem raha tahaks, et remontida või tehnikat soetada, siis lakkuge panni. Sai see aasta Läänemaa koolides käidud (äkki oli kokku mingi 10 tükki või natuke vähem )nt on osadel koolidel ilusad või normaalsed majad , aga tehnika koolides on vana või selline, et vaevu veab kuidagi välja, teised jälle ostavad tehnikat ja maja ise on selline kole või puudusi. Isegi uue maja puhul on arvutiklass tavaliselt selline koht, kus saab raha otsa ja ruum ise on jube kitsas ja vaevu mahub sinna istuma. Aitaks muidugi see, et paneme need vanad koolimajad kinni ja ehitame ühe ilusa kooli terve valla peale kus korralik põhikool+gümnaasium , aga seda ei juhtu , kuna keegi ei julge koole kinni panna, isegi kui seal mingi 20 õpilast. Nad lihtsalt liidavad koole, et oleks 1 direktor mitme kooli peale + õppelajuhataja.
See jutt ei kehti riigigümnaasiumite kohta, kuna neil raha **sitaks** võrreldes KOVi kooliga.
Ma olen nõus sellega, et see ongi ebaõiglane. Ja ütlen ausalt, et riik haldagu siis kõiki koole, mitte ärgu pangu hariduse kohustust omavalitsusele, lootusega, et need panevad kõik koolid maal kinni ja hakkavad lapsi massiliselt linna kooli sõidutama.
Aga reaalsus on hetkel see, et kui riik on peremees, siis ta muidugi maksab kena uhke maja eest. Omavalitsuse hallatavatele koolidele peab aga omavalitsus asjad ise leidma. Mingil määral ajab riik sellist poliitikat sellest ajast saadik kui ta otsustas, et kohalikke gümnaasiume võiks pigem olla käputäis ja enamus lapsi võiks minna kutsekooli õppima.
Ahjaa, mitte et ma usuks, et soomlased seda meelega teeks, aga soome meedias kipub viimastel aastatel või siis üldse olema nii, et Eesti positiivseid uudiseid seal tundub, et kajastatakse vähe, aga negatiivsed lähevad kohe loosi. Nt oleks soome meedia saanud seda uudist kajastada nii, et kas see ikka on rämps, sest näete – eestlased ei pea seda rämpsuks. Aga hetkel jääb pigem mulje, et vaesed eestlased peavad meie prügiga lapsi õpetama.