POV: Rain Lõhmus

Rain Lõhmus taotleb ettevõte kasvatamist ja kasumit. Siiamaani pole suures plaanis alust öelda, et ta on „out of touch“.

https://i.snipboard.io/ADRhNs.jpg

Räägime nt 10 aasta pärast uuesti, kas äkki ikkagi on õigus Eesti rahval.

Eilses pealtnägijas ta põhiväide oli, et me peaks rääkima piruka suurusest, mitte sellest, kuidas selle jagamist optimeerida. Ma ütleks, et selles on suur tõde, aga see ei tähenda, et pirukat ei peaks optimaalselt jagama. Ühtlasi näis ta olevat vastu igasugusele progressiivsele maksusüsteemile, st et rikkamat 10% hakataks rohkem maksustama. Millest Lõhmus võiks aru saada, on et pirukas kasvab tegelikult suuremaks, kui kogu ühiskond on kaasatud ja võimeline haridust omandama ja vaesuslõksust välja saama.

Samas mis puudutab 10% töötajate lahtilaskmist jms, siis ma arvan, et tal on absoluutne õigus teha oma ettevõttega mida tahab. Kõik tahavad tööandjaid vihata, aga aru ei saada, et mingi osa töötajatest ongi ebaproduktiivsed või nö halvad õunad, toksilised töökeskkonnas jne, aga kõik tahavad hüvesid ja kõik tahavad n * keskmist palka. See on eriti problemaatiline keskmise ja väiksema suurusega ettevõtete puhul, kus võitlus pinnal püsimise pärast käib palju teravamalt.

Ja tegelikult need halvad õunad, need muidusööjad, ongi põhjuseks, miks ei ole poliitilist toetust millele iganes majanduslikult progressiivsele. Seetõttu eelistab enamik inimesi, et lihtsam elu oleks neil 10%-l rikkamatel ja tegusamatel, kui 10%-l muidusööjatel.

Sellises maksukeskkonnas nagu on Eesti on suurettevõtte roll ühiskonda toetada, sh enda töötajaid.

Minu väärtushinnangud heaoluühiskonnast ja ettevõtlusest selles arusaamas lähevad suuresti lahku Lõhmuse omast.

Mul mingid varad ja pensionid on ka osalt LHV’s. Lihtsalt väike piisk suures meres, aga viin ära ;).