
https://www.err.ee/1609944317/kutseoppe-uus-vastuvotukord-tekitab-eriala-valikul-segadust
Ab dem neuen Studienjahr wird es ein neues Aufnahmeverfahren für die Berufsausbildung mit vierjährigen Lehrplänen für die berufliche Sekundarstufe geben. Konnte man bisher bei der Bewerbung den Schwerpunkt wählen, der einem gefällt, kann man sich bei den neuen Studiengängen erst bei der Zulassung für ein Fach entscheiden, und der Schwerpunkt wird am Ende des ersten Studienjahres festgelegt.
Das Berufsstudium beginnt ab dem neuen Jahr mit einem fächerübergreifenden Vorbereitungsjahr, erst danach kann ein Hauptfach gewählt werden. „Für einige junge Menschen kann es hilfreich sein, aber es kann diejenigen abschrecken, die bereits ein klares Ziel bei der Berufswahl haben“, sagte Marge Hein, Leiterin der Bildungsabteilung des Berufsbildungszentrums Viljandi. Ihm zufolge brauchen Schüler vom ersten Schultag an die Gewissheit, dass sie ihr Studium in ihrem Wunschberuf fortsetzen können.
"Ich nenne ein Beispiel aus der Automobilindustrie. Er möchte Autolackierer studieren, bewirbt sich aber für eine breit angelegte Fachrichtung, und nach einem Jahr stellt sich heraus, dass ihm beispielsweise seine Studienergebnisse die Wahl dieser Lackierfachrichtung nicht erlaubten und er stattdessen sein Studium fortsetzen kann, beispielsweise in der Fachrichtung Autoblechbearbeiter. Wenn es ihn nicht interessiert, kann es zu einem Rückgang der Lernmotivation und häufigen Fehlzeiten kommen. Der Vertreter unseres Fachschaftsrates hat es so ausgedrückt, dass es wie Aufnahmetests sind, die ein ganzes Jahr dauern," Hein erzählte ERR.
Laut Raini Jõks, Direktor des Tartu Applied College, bringt die Änderung viel Klärungsarbeit mit sich, aber bei Bedarf ist es möglich, Lösungen durch eine Neuordnung der Gruppen zu finden.
"Wir können diese Situation auch nicht bis zum Ende wirklich ausschließen, aber ich glaube, dass es immer noch möglich ist, diese Gruppen zu füllen und die Leute gegebenenfalls umzuleiten," sagte Jõks.
Laut einem dreijährigen Catering-Studenten am Viljandi Vocational Training Center hat ein zusätzliches Jahr keinen Vorteil, wenn der Student bereits weiß, was er studieren möchte.
"Wenn ich mir am Anfang nicht sicher wäre, könnte es nützlich sein, aber da ich mir sicher war, dass ich eine Ausbildung zum Catering-Dienstleister machen würde, kam es mir eher wie Zeitverschwendung vor, weil ich weiß, was ich studieren möchte." sagte Studentin Mia Annabel Kesvatera.
Während Hein sagte, dass es keine Daten gebe, die belegen würden, dass eine reine Bewerbung vor Ort der richtige Schritt sei, plant das Ministerium, den Erfolg des neuen Verfahrens während des Bewerbungsprozesses zu analysieren.
Das Berufsbildungszentrum Viljandi möchte, dass das Ministerium eine Ausnahme gewährt, damit die Zulassung zu neuen Studiengängen auch nach der alten Art und Weise nach Hauptfächern organisiert werden kann.
"Ein solches einheitliches System für die Zulassung zu vierjährigen Studiengängen gilt für alle. Unabhängig davon, ob bereits eine Feldstudie durchgeführt wurde oder nicht, sind solche Fachkenntnisse zunächst einmal nützlich. Zweitens kann er in diesem Jahr noch ein passenderes Fachgebiet für sich finden, und drittens hindert ihn nichts daran, sich darauf einzulassen." sagte Alo Savi, Leiter der Abteilung für Berufsbildungspolitik des Bildungsministeriums.
Verstehe ich das richtig, wenn Sie den festen Wunsch haben, zum Beispiel Elektriker zu werden, Sie dieses Jahr abbrechen und Ihre akademischen Leistungen nicht ausreichen, dann werden Sie zum Beispiel als Autolackierer eingestellt?
Es scheint völliger Unsinn zu sein.
Kutseõppe uus vastuvõtukord tekitab eriala valikul segadust
byu/Gri_gori inEesti
Von Gri_gori
5 Kommentare
see on „kirsside noppimine“ ajakirjadus.
mul on üks tuttav õppejõud vanas kutsekas, mis nüüd „Tallinna Tehnoloogiakolledzh“-iks läheb. Reaalne elu on see, et enamik noori tegelikult ei tea kuhu täpselt spetsialiseeruda ja enamik on „emme/issi valis minu eest“. Ehk siis uus suund ongi see, et sa esimesel aastal lõppameti ei vali, vaid valid suuna, õpid aastakese-poolteist ja siis spetsialiseerud. Selle aja jooksul saad „nuusutada“ igast osast veidikene ja selle järel otsustad (ning tekib teise astme konkureerimine)
ja teine reaalne elu pool on see, et z-gen noored on koolis väga laisad. Üldse ei taha koolis käia ja osaleda. Siin hiljuti oli ida-viru kutsehariduskeskuse teema, kus viriseti, et noored ei taha osaleda. see ei ole mingi erand, see ongi tavaelu. Kui sa ei viitsi koolis käia ja osaleda, aga sama ametit tahab keegi teine, kes on veidi püüdlikum, siis ole valmis, et su magus amet lännu on. Ja eriti nõme selle juures see, et need laisad ongi kõige häälekamad. keegi hindab liiga kangelt või ei lasta järele teha, siis on esimene asi kuskile sotsmeediasse pasandama, et kiusatakse.
Sama meetodit on ju kasutatud ka rakenduskõrghariduses. Olen isegi nii õppind 2013. aastal. Selle võtte oluline samm ongi ühtlustada ju eelnevaid teadmisi. Sisseastujate tase ja taust on ju nii erinev, et keeruline minna eriala õppima, kui ei saa elementaarsetest asjadest ühiselt aru. Pigem suund paremuse poole minu silmis. Ja on terve aasta aega mõelda, mis suunda tahad õppima minna.
Tunnen paljusid kellel eriala oli valitud ja nüüd edukalt tegutsevad sellel alal. Kui tahan automaalriks ja saan tehnikuks, no väga erinevad erialad ikka! Miks peaks krutima mootoreid kui tahan värvida?
Haridusminidteerium peksab jälle segast. Nagu ausalt ka.
Selle 1a asemel saaks teha 2-3 nädalased tutvustavad kursused suvel.
A jah, 3a vs 4a. Milleks???? Inimesed kes valivad kutseeriala tahavad kiiremas korras tööle saada. Miks peaks aasta raiskama niisama? See loob ebavõrdsust jälle, ala te lollimad ja peate kauem kooli olema.
Minu lahendused oleksid.
1. Tutvustamiskursused suvel
2. Integreeritud kutseharidus. Mis see tähendab? 3 aastaga saad kesk+kutse ja siis +2 kus 2a praktikat/õpet ja saad 5nda taseme kätte. (See on töökohapõhine hetkel aga saaks seda tuunida, motivatsioon+lepingud töökohtadega)
3. Lepingut töökohtadega (seoses sellega +2 asjaga) mis kindludtaks tööd/õpet.
Lahendus see, et me saaks väga heal tasemel kutseõpputeid kes koheselt erialasele tööle läheks (v nohm nad juba oleks seal)
Täiesti mõistlik muudatus ju. Esimesel aastal valid üldise suuna ning seejärel alles töökojas ning tundides saad üleüldse teada, et millega tegu. Ja mis sind ennast huvitada võiks, mille peale kätt ja silma on.
Oleks natuke naljakas eeldada, et näieks 9. klassi laps üleüldse teab, mis paljude erialade taga on või kuidas asjad praktiliselt välja näevad. Mina näiteks ei tea, mis on automaalri ja autoplekksepa vahe, ma peaks googledama. Loogiliselt oskan tuletada, et maaler värvib midagi ja plekksepp teeb mingeid keretöid (aga kas siis keretööde tegija ei saa autot värvida ka?!), aga sellega asi ka piirdub. Ja kes teab, töökojas võib selguda, et esialgu tahaks maalriks saada kuviade õppekava kirjelduste põhjal, aga plekksepa töö on lihtsalt palju põnevam või vastupidi.
4 aastat kutsekat tundub täiesti jabur. Niikuinii nopitakse helgemad pead sageli juba esimese paari praktika ajal ettevõtete poolt tööle ära ja haridus jääb poolikuks. Lisa-aasta vähendab motivatsiooni lõpuni pingutada, et paber kätte saada, veelgi enam.