Kuidas on võimalik, et statistikaamet nii saamatu on? Mitmes eksimus see neil juba on?
Ja kuidas keegi midagi kõik need aastad ei kahtlustanud?
Forceinair42 on
Tundub pigem praegu kunstliku allahindamisena statistika meetodi muutmisega. Saame vahest inflatsiooni statistika viimaselt kohalt ära nüüd ja kõik jõukaks.
toreon on
Nii valitsuse liikmed, mõned majandusanalüütikud kui ka [Äripäev ise](https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/04/10/makromaania-kuidas-me-ulehindame-inflatsiooni-ja-see-rapib-kogu-meie-majandust) on löönud aastaid häirekella, et Eesti inflatsiooni on selgelt üle hinnatud ja hinnakasv ei ole tegelikult nii suur, kui statistika näitab. Täna avaldas Statistikaamet uue metoodikaga tehtud revisjoni, millest olulist mõju omas eeskätt elektrihinna ümberarvutamine nii, et arvestati ka fikseeritud pakette (varem arvestati elektri börsihinda 100% leibkondadel).
Kuigi Statistikaamet kinnitab, et energiakriisi haripunktis hinnati sellega inflatsiooni tõepoolest veidi kõrgemaks, siis suur pilt sellest ei muutu. Eesti inflatsioon oli ajaloolistes kõrgustes igal juhul. Viimase 3 aasta inflatsiooninäitaja ei muutunud aga pea üldse:
Pärast metoodika muutmist oleks ilus kui oleks üleminekuperiood, kus on andmed mõlema metoodikaga. Võrdluse mõttes.
Aga minu lihtinimese aju jaoks on niikuinii arusaamatu see, et kuna kütuse hind langes siis selle osakaalu THIs võeti vähemaks. See on väga šeff diil, et kui hinnad langevad siis võtame osakaalu alla ja kui tõuseb siis paneme juurde. Midagi topelt ei saa niimoodi või?
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
4 Kommentare
Kuidas on võimalik, et statistikaamet nii saamatu on? Mitmes eksimus see neil juba on?
Ja kuidas keegi midagi kõik need aastad ei kahtlustanud?
Tundub pigem praegu kunstliku allahindamisena statistika meetodi muutmisega. Saame vahest inflatsiooni statistika viimaselt kohalt ära nüüd ja kõik jõukaks.
Nii valitsuse liikmed, mõned majandusanalüütikud kui ka [Äripäev ise](https://www.aripaev.ee/arvamused/2025/04/10/makromaania-kuidas-me-ulehindame-inflatsiooni-ja-see-rapib-kogu-meie-majandust) on löönud aastaid häirekella, et Eesti inflatsiooni on selgelt üle hinnatud ja hinnakasv ei ole tegelikult nii suur, kui statistika näitab. Täna avaldas Statistikaamet uue metoodikaga tehtud revisjoni, millest olulist mõju omas eeskätt elektrihinna ümberarvutamine nii, et arvestati ka fikseeritud pakette (varem arvestati elektri börsihinda 100% leibkondadel).
Kuigi Statistikaamet kinnitab, et energiakriisi haripunktis hinnati sellega inflatsiooni tõepoolest veidi kõrgemaks, siis suur pilt sellest ei muutu. Eesti inflatsioon oli ajaloolistes kõrgustes igal juhul. Viimase 3 aasta inflatsiooninäitaja ei muutunud aga pea üldse:
https://preview.redd.it/uaw4pvvltujg1.png?width=1417&format=png&auto=webp&s=c8ec35de4a0e84a4e45e7784a0f097e2a36879d5
Pärast metoodika muutmist oleks ilus kui oleks üleminekuperiood, kus on andmed mõlema metoodikaga. Võrdluse mõttes.
Aga minu lihtinimese aju jaoks on niikuinii arusaamatu see, et kuna kütuse hind langes siis selle osakaalu THIs võeti vähemaks. See on väga šeff diil, et kui hinnad langevad siis võtame osakaalu alla ja kui tõuseb siis paneme juurde. Midagi topelt ei saa niimoodi või?