Palun alusta arutelu, ERR lehelt uudiseid saan ise ka lugeda.
logicallydrained on
Aga kui majanduskasvu ei ole, siis kes see lapsi teha tahab?
LocationRound8301 on
lapsed võivad oma süsteemi üles ehitada või näppu imeda lol
Puzzleheaded_Let7206 on
Pensionärid on suur valijate grupp ja kõik parteid tahavad neile meeldivad. Pensionäride ellusuhtumine paraku on pahatihti, et peale meid tulgu veeuputus. Ja nii need rahad voolavad pensionäride taskusse, aga lastele seda ei jätku. Mina olen nõus, et võiks keskenduda rohkem lastele. Pensionäridel on olemas korterid, majad, mööbel jne. Lastega noored ei jõua kinnisvara poole vaadatagi.
Mortidio on
Naljakas selle jutu juures on see, et kuigi seda lastesaamist on mokaotsast mainitud, siis ensmik juttu on sellest, kuidas ikka majandus võiks konkurentsivõimelisem olla.
Nende käest, kes neid lapsi sünnitada võiks (noored naised), küsimise ideed, et mida nemad tahavad, et nad lapsi sünnitaks, loomulikult ei mainita.
Ugrilane on
Ok, Mortidio, aga mida need siis tahavad, kes lapsi ei taha? Kuidas need tulevikku ette kujutavad? Kasvõi nende enda eluea piires.
Unfair-Potential6923 on
kogu elu riigiametnikuna töötanud üksikemal Mailis Repsil on 9 last
kus on Neivelti 9 last ja 81 lapselast?
kas raha ei jätku või naised ei taha
Erlessa on
Mulle tundub ikka, et probleem on selles, et kui 20ndates naine vb olekski pmst valmis last saama, siis samas vanuses mehed ei ole kuskilt otsast seda teemat üleüldiselt prioriteediks seadmas. Enamik mu tuttavaid sh ma ise on seetõttu lapsi saanud 30ndates.
Üldiselt mida nooremalt lapsi saada, seda majanduslikult halvemas olukorras oled, mina sõidan oma üsna okeil ajal saadud kodulaenu ja korraliku emapalgaga kenasti sadamasse, kaks tudengit vb olematu sissetuleku ja üürikaga on märkimisväärselt kehvemas olukorras.
Pluss, me ei saa koolis 12 aastat inimestele rääkida et seks paha ja ärge jumala eest rasedaks jääge ja siis olla surprised pikachu, kui nad seda ei teegi.
Sotsiaalliberaal on
See on muidugi ainult osa intervjuust, mis pealkirjasse läks. Neivelt samuti väljendas samas usutluses toetust astmelise tulumaksu kehtestamisele. Mõistagi seda tema arvamust konservatiivid levitada ei taha:
>Võtame näiteks maksusüsteemi viimase lükke, mis tehti: tõstsime tarbimismakse.
>**Tõstsime vaestel makse selleks, et rikkamatele anda?**
>Just nimelt, see ei ole majanduskasvu seisukohast kõige mõistlikum tegevus. Ma ei räägi siin sotsiaalsest sidususest ja muudest asjadest, vaid sellest, et ***kui tahame majandust kasvatada ja kohalikku tarbimist soodustada, peame tõstma kohalikku nõudlust.***
>***Kui me langetame makse neile, kes ei hakka Eestis rohkem tarbima, lendavad võib-olla tõesti rohkem reisile, siis see raha läheb välja ega elavda kohalikku tarbimist ega majandust***. ***Oleks pidanud tegema risti vastupidi: käibemaksu oleks pidanud hoidma madalal ja tõstma tulumaksu.*** Jõukamatele oleks pidanud panema astmelise tulumaksu, et maksukoormus lükata rohkem jõukamate kanda. See soodustaks ka kõike, mis puudutab sisetarbimist ja kindlasti elavdaks majandust.
>**Iseenesest on see huvitav majanduslik eksperiment, et vaadata, kuidas tulumaksu langetus mõjub.**
>See korjatakse energiafirmade poolt ära, natuke rohkem ka veel. Aga see on ainult paar kuud niimoodi.
KateMaymay on
Ma lugesin artikli läbi ja sain aru nii, et ostame lapsi juurde (anname rohkem toetusi), samal ajal on minu teada korduvalt uuringutega kindlaks tehtud, et toetuste andmine sündivust ei tõsta, selleks on hoopis muud tegurid olulised, näiteks oma kodu, kindlustunne, toimiv lastehoid, korralikud koolid muu hulgas.
mihkel_ on
Mulle see artikkel meeldis ja veel rohkem meeldivad teemaalgatused siin – samast artiklist võrdlemisi erinevad järeldused.
Minu vaade. Üle poole artiklist oli juttu ülereguleerimisest ning vajadusest seda vähendada. Regulatsioonid ei ole ju ainult avalikku sektori teema. (Üle)reguleerida saavad ka eraettevõtted, osakonnad, meeskonnad, kogukonnad, leibkonnad ja kõikvõimalikud muud konnad. Neivelt tõi paralleele signaalidest, mida noorele inimesele antakse – kõigepealt kogu pensioniks ja siis vaata, mis edasi. Pelgalt exceli järgi see vale ju pole, kuid natukese nagu ikka oleks. Ka see on mingis mõttes üle reguleerimine – pole küll otseselt paberil, kuid suunab inimeste käitumist ja väärtushinnangute kujunemist oluliselt.
Ega mul endal mingit põhjalikku järeldust polegi, kui ainult see, et laste kasvatamine on edukalt läbitud alles siis, kui vanemaid on laste-lastega õnnistatud, mitte varem. Ühiskonna jätkusuutlikkus taandub elu jooksul omandatud väärtushinnangutele, kus õhk-õrn piir kulgeb vabadusete ja kohtustute piiril. Seda kirjutades hoian hinge kinni, et mulle ikka kingitakse lapse-lapsi 🙂
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
11 Kommentare
Palun alusta arutelu, ERR lehelt uudiseid saan ise ka lugeda.
Aga kui majanduskasvu ei ole, siis kes see lapsi teha tahab?
lapsed võivad oma süsteemi üles ehitada või näppu imeda lol
Pensionärid on suur valijate grupp ja kõik parteid tahavad neile meeldivad. Pensionäride ellusuhtumine paraku on pahatihti, et peale meid tulgu veeuputus. Ja nii need rahad voolavad pensionäride taskusse, aga lastele seda ei jätku. Mina olen nõus, et võiks keskenduda rohkem lastele. Pensionäridel on olemas korterid, majad, mööbel jne. Lastega noored ei jõua kinnisvara poole vaadatagi.
Naljakas selle jutu juures on see, et kuigi seda lastesaamist on mokaotsast mainitud, siis ensmik juttu on sellest, kuidas ikka majandus võiks konkurentsivõimelisem olla.
Nende käest, kes neid lapsi sünnitada võiks (noored naised), küsimise ideed, et mida nemad tahavad, et nad lapsi sünnitaks, loomulikult ei mainita.
Ok, Mortidio, aga mida need siis tahavad, kes lapsi ei taha? Kuidas need tulevikku ette kujutavad? Kasvõi nende enda eluea piires.
kogu elu riigiametnikuna töötanud üksikemal Mailis Repsil on 9 last
kus on Neivelti 9 last ja 81 lapselast?
kas raha ei jätku või naised ei taha
Mulle tundub ikka, et probleem on selles, et kui 20ndates naine vb olekski pmst valmis last saama, siis samas vanuses mehed ei ole kuskilt otsast seda teemat üleüldiselt prioriteediks seadmas. Enamik mu tuttavaid sh ma ise on seetõttu lapsi saanud 30ndates.
Üldiselt mida nooremalt lapsi saada, seda majanduslikult halvemas olukorras oled, mina sõidan oma üsna okeil ajal saadud kodulaenu ja korraliku emapalgaga kenasti sadamasse, kaks tudengit vb olematu sissetuleku ja üürikaga on märkimisväärselt kehvemas olukorras.
Pluss, me ei saa koolis 12 aastat inimestele rääkida et seks paha ja ärge jumala eest rasedaks jääge ja siis olla surprised pikachu, kui nad seda ei teegi.
See on muidugi ainult osa intervjuust, mis pealkirjasse läks. Neivelt samuti väljendas samas usutluses toetust astmelise tulumaksu kehtestamisele. Mõistagi seda tema arvamust konservatiivid levitada ei taha:
>Võtame näiteks maksusüsteemi viimase lükke, mis tehti: tõstsime tarbimismakse.
>**Tõstsime vaestel makse selleks, et rikkamatele anda?**
>Just nimelt, see ei ole majanduskasvu seisukohast kõige mõistlikum tegevus. Ma ei räägi siin sotsiaalsest sidususest ja muudest asjadest, vaid sellest, et ***kui tahame majandust kasvatada ja kohalikku tarbimist soodustada, peame tõstma kohalikku nõudlust.***
>***Kui me langetame makse neile, kes ei hakka Eestis rohkem tarbima, lendavad võib-olla tõesti rohkem reisile, siis see raha läheb välja ega elavda kohalikku tarbimist ega majandust***. ***Oleks pidanud tegema risti vastupidi: käibemaksu oleks pidanud hoidma madalal ja tõstma tulumaksu.*** Jõukamatele oleks pidanud panema astmelise tulumaksu, et maksukoormus lükata rohkem jõukamate kanda. See soodustaks ka kõike, mis puudutab sisetarbimist ja kindlasti elavdaks majandust.
>**Iseenesest on see huvitav majanduslik eksperiment, et vaadata, kuidas tulumaksu langetus mõjub.**
>See korjatakse energiafirmade poolt ära, natuke rohkem ka veel. Aga see on ainult paar kuud niimoodi.
Ma lugesin artikli läbi ja sain aru nii, et ostame lapsi juurde (anname rohkem toetusi), samal ajal on minu teada korduvalt uuringutega kindlaks tehtud, et toetuste andmine sündivust ei tõsta, selleks on hoopis muud tegurid olulised, näiteks oma kodu, kindlustunne, toimiv lastehoid, korralikud koolid muu hulgas.
Mulle see artikkel meeldis ja veel rohkem meeldivad teemaalgatused siin – samast artiklist võrdlemisi erinevad järeldused.
Minu vaade. Üle poole artiklist oli juttu ülereguleerimisest ning vajadusest seda vähendada. Regulatsioonid ei ole ju ainult avalikku sektori teema. (Üle)reguleerida saavad ka eraettevõtted, osakonnad, meeskonnad, kogukonnad, leibkonnad ja kõikvõimalikud muud konnad. Neivelt tõi paralleele signaalidest, mida noorele inimesele antakse – kõigepealt kogu pensioniks ja siis vaata, mis edasi. Pelgalt exceli järgi see vale ju pole, kuid natukese nagu ikka oleks. Ka see on mingis mõttes üle reguleerimine – pole küll otseselt paberil, kuid suunab inimeste käitumist ja väärtushinnangute kujunemist oluliselt.
Ega mul endal mingit põhjalikku järeldust polegi, kui ainult see, et laste kasvatamine on edukalt läbitud alles siis, kui vanemaid on laste-lastega õnnistatud, mitte varem. Ühiskonna jätkusuutlikkus taandub elu jooksul omandatud väärtushinnangutele, kus õhk-õrn piir kulgeb vabadusete ja kohtustute piiril. Seda kirjutades hoian hinge kinni, et mulle ikka kingitakse lapse-lapsi 🙂