"Dieser Wald befindet sich in einem solchen Zustand, dass er seit mindestens 30 Jahren nicht mehr wirklich bewirtschaftet wird. Es gibt viel toten Wald, der offensichtlich abgeholzt werden muss," sagte Avo Kirsbaum, Dorfvorsteher von Antsla.
Ich dachte, der Wald könnte ohne Menschen auskommen, aber ich bin kein wirklicher Förster.
Kas mets sureb ära, kui inimene teda ei "majanda" või "arenda"?
byu/ProfessionalCry6968 inEesti
Von ProfessionalCry6968
14 Kommentare
Mets sureb, aga mets sünnib ka uuesti. Loodus saab ilma meiete hakkama, meie ilma looduseta paraku mitte.
Kui metsa ei majanda, siis mets muutub ürgmetsaks. Ürgmetsas kasvab palju samblikke, samblaid, seeni, mis lagundavad puitu. Puud surevad, uued kasvavad, tuulemurdu on jne. Majandatud mets on „ilusate“ puudega, mis ka puidu kvaliteedi mõttes on paremad. Majandada on vaja siis kui sa tahad puitu rahaks teha. Ürgmetsas majanduslikus mõttes kvaliteetset puitu on vähem.
Tegelikult tahetakse öelda, et ilus saepalk, mille eest raha saab, jääb saamata.
Kui jätta mets “majandamata”, siis minu arusaama järgi kasvab sinna kohalikule mullastikule ja veerežiimile vastav taimkate, on see siis soomets, lodumets, laanemets jne.
Kõik need ei anna “majandajatele” mõnusat palki(a) muidugi 🙂
Meil on ühes välisriigis metsa. Sealsed seadused näevad ette hooldamiskohustust, nt haiged puud tuleb maha võtta, et katk edasi ei leviks ja sama palju tuleb ka uusi puid asemele istutada.
Nagu siin eelnevalt juba öeldud on, siis mets ise sureb ja taastoodab end. See ongi normaalne protsess.
Too vallavanem aga peab silmas tööstuslikku puitu.
Aga samas kogu aeg unustatakse ära, et mets pole ainult saepalk.
Mets on terve ökosüsteem. Puud, põõsad, alustaimestik, loomad, linnud, putukad, samblad ja samblikud, seened jne.
Kui hävitada üks neist, siis mets muidugi taastub aga see võtab aega.
Pärast seda kui metsast on saanud raielank, siis see pole enam mets.
Majandatavad puupõllud pole täisväärtuslik mets.
Minu meelest on Eestis looduskaitse ja majandamise tasakaal metsa osas liigselt looduskaitse poole kallutatud. See 70% metsamaast majandatav ja 30% kaitse all on valitsuse ja ametkondade poolt väga suur vastutulek looduskaitsjatele imho. Aga need rihulased tahavad veelgi rohkem kaitsta. Sellise mentaliteediga võiks me terve selle maarjamaa maha jätta, siberisse kolida ning las loodus võimutseks. Või siis teeme kollektiivse suitsiidi, ongi väetist loodusele inimbiomassi näol.
On vahe, kas on mets või puupõld.
Mets on täiesti võimeline ilma inimese abita kasvama ja elama. Ilmselgelt.
Küll aga ei ole metsal mingit põhjust, kohustust või vastavat intelligentsi, et kasvatada end inimeste vajadustele ja soovidele vastavalt. Looduslikult kasvav mets (või siis päris ürgmets) ei maksimeeri oma elamisega CO2 sidumist, või biomassi kasvukiirust, või puidu majanduslikku väärindamist, ega ka ilu inimese silme jaoks. Metsa sellised asjad ei huvita. Ilmselgelt.
Me elame ühiskonnas. Inimestel on erinevad tõekspidamised, väärtused, aga me proovime leida nende erinevate tõekspidamiste vahel mingisuguse ühisosa, et panna paika reeglid mille järgi me elame. Selle ühiskondliku kokkuleppe kõrgeimaks näiteks Eestis on põhiseadus. Meie põhiseaduse paragrahv 5 (ehk ei pea üldse kaugele lugema), sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult..
Me oleme ühiskonnana huvitatud, et meie maa ja loodus toodaks meie rahva jaoks jätkusuutlikult rikkust. See tähendab, et kui meil kasvab mets, siis inimese sekkumine on põhjendatud, kui see suurendab selle metsa poolt loodavat rikkust ja tagab säästlikku kasutamise.
Võimalik, et jah – seened, bakterid, viirused, vanus, kahjurid, tulekahju. See, et asjad vahepeal ära surevad on asi, mida looduses vahepeal juhtub. Mõne aja pärast kasvab uus asemele.
Ise sai näha, kuidas üraskid sisuliselt pea-aegu juba ürgmetsaks pürgiva kuuse~~tihnikuga~~metsaga aastaga sisuliselt 1:0 tegid. Ainult paljad pudeliharjad jäid alles, isegi alustaimestik „kärssas“ ära. Ilmselt lepad ronivad mingi aja pärast asemale, neid seal kõrval oli.
kui inimesi ei olnud, siis oli kõik mets surnud.
jumal lõi Aadama, et see puud surmast päästaks
Kui inimesed siin ei toimetaks, siis oleks Eestist 90% kaetud metsaga ilma midagi tegemata. See „mets sureb ära“ on ilma elementaarse loodushariduseta majanduslollpeade jutt.
Kaja Kallas targutas ka kunagi: “Puu ju mingi hetk kasvab välja ja hakkab mädanema ja siis eritab CO2 ja nii edasi, on keskkonnale ise kahjulik.”
[https://argument.ee/faktikontroll/faktikontroll-kas-kaja-kallasel-on-oigus-et-metsa-majandamine-aitab-vahendada-co2-eraldumist/](https://argument.ee/faktikontroll/faktikontroll-kas-kaja-kallasel-on-oigus-et-metsa-majandamine-aitab-vahendada-co2-eraldumist/)
Meil on mingi ajuvaba komme ribadena metsa hooldada ja kohati lageraiet teha ja siis ülejäänud alast mõelda, et jou teeme siia ürgmetsa. Kes otsustab kuhu mis tuleb? Minu esivanemad igaljuhul pööravad ilmselt hauas ringi kui sellist asja näeks… Metsa peab hooldama hakkama ja ruttu, muidu varsti keeratakse põllud ka perse(tekib soo) ja sisi ongi nälg majas. Isegi kartulikasvatajjaid on päris palju sp ära kadunud ja eesti porgandi(kadarbiku) kilohinda nägin 3,88 €! suht ptsis… lõpuks mõjub piimahinnale ka see ju
Kui metsa ei majandata, siis kõdunevad vanad puud ise ning kogu ring hakkab otsast peale. Tasub käia Lahemaa ürgmetsa kaitsealal ja tegeleda sisekaemusega.
Praegused „ilusad metsad“ on tegelikult esimese vabariigi või siis juba nõukaaja majandamise ja metsavahtide hoolsa töö tulemus.
Ei sure. Noh, vahepeal tulevad parasiidid nagu kooreüraskid ja jäävad mõneks ajaks ainult kuivanud puud. Või lööb välk sisse ja mets põleb maani maha. Või ujutavad koprad üle. Aga see on osa loomulikust protsessist. Sajandi-paariga on mets taastunud.
Aga inimestele see ei meeldi, neil on ettekujutus, milline on „õige mets“. Isegi looduskaitsjatel.