Ise ju kutsusime oma negatiivsusega selle endale..
euphoricscrewpine on
Riigivastase tegevusega tegeled, et siin sellist statistikat jagad! /s
Inimesed, kes Eestis ei ela ja külastavad teda pisteliselt, näevad ilmselt eriti ilmekalt, kuidas on Eestis hinnad muutunud. Tegemist on olnud päris karmi pauguga. Jah, palgad on samuti kasvanud, aga olukord on tänaseks selline, et nüüd on Eestis paljudes segmentides hinnad oluliselt kõrgemad kui suuremas osas Euroopas, aga palk on endiselt madalam. Seejuures muret tekitav on see, et palgatõus on tulnud suuresti kasvava eelarve defitsiidi (avalik sektor) ja kahanevate kasumimarginaalide (erasektor), mitte produktiivsuse tõusu arvelt. See ei ole jätkusuutlik ega muuda meid konkurentsivõimelisemaks.
Samas hullemaks vist minna ei saa kui 2022. aasta, mil aastane inflatsioon oli üle 20% (!). Ptüi, ptüi, ptüi… kolm korda üle õla.
Aga äkki kui haridussüsteem ei eeldaks kõigilt pedagoogilist haridust ja ettevõtjad, rahandusinimesed ja edukad saaksid ka lastele varases eas vajalikke oskusi õpetama asuda, siis ehk oleks meil ka parem majanduskeskkond ja sellele vastavalt ka tulemused.
kaamliiha on
Eesti ei ole jätkusuutlik riik
Eestis elamine ei pea olema luksus
Meil ei ole põhjuseid nagu meie geograafia, rahvaarv, ajalugu, see on pseudo
Rootsi hind võrdub Rootsi palk, me ei pea rohkem maksma kui normaalsed riigid
rts93 on
Kuna meid juhivad kõige targemad majandusinimesed nagu Maris Lauri, Erki Keldo, Kristen Michal, Jürgen Ligi, Heidy Purga siis järelikult on sellel tahtlik põhjus. Varsti saabuvad raskema perioodi järgsed mahlased viljad, tulevik on helge, ainult natuke veel kannatada.
Hinnad tõusevad, sest keegi on võimeline ostma. USAs ja kogu maailmas on trend liikunud ülemise otsa lüpsmise peale, sest alt on juba kõik ära optimeeritud: [Top 10% of wealthy Americans drive 50% of US spending | WARC | The Feed](https://www.warc.com/content/feed/top-10-of-wealthy-americans-drive-50-of-us-spending/en-GB/10380)
Ka meil on äkitselt sündinud hunnikus butiigitooteid alkoholi ja toidu näol. Butiigidžinnid ja muud alksid ning ülalnähtud lihatooteid müüvaid ettevõtteid on aina rohkem.
Kui siin lingil täitsa alla kerida, siis on näha, et üle 8000 euri teenivat rahvast on rohkem (või suhtkoht sama palju) kui 6000-8000 teenivaid. [Avaleht | Statistikaameti palgarakendus](https://palgad.stat.ee/)
Comfortable-Two-9370 on
Saad ikka aru, et HICP on täna madalamal tasemel kui juunis?
Kui ei, siis pane vaim valmis, sest saad sama pealkirjaga uudist postitada kuni:
a) möödub aasta viimasest kiirest hinnatõusust, ehk selle aasta teise kvartali lõpust.
b) hinnad langevad vahepeal veel kiiremini kui oktoober vs november ja see toimub pikemat aega.
c) mõnes teises liikmesriigis kerkivad hinnad kiirelt ühekordse šokina.
Garanteerin sulle, et ka detsembris on inflatsioon vähemalt 4%. Jaanuaris ka. Veebruaris ka. Mitte sellepärast, et hinnad vahepeal tingimata tõuseks.
**Üllatuda võis praegusest uudisest ainult siis kui sa päriselt ei saa aru, kuidas inflatsiooni mõõdetakse või ootasid tõesti viimasest kuust mitmeprotsendilist hinnalangust.**
GigAHerZ64 on
Tuumajaama ei taha.
Puidutöötlemise tehast ei taha.
Sõjapidamise platsi treenimiseks ei taha.
Tuulikuid vette ei taha.
Kaevandusi ei taha.
Ja siis me viriseme, et kõik on kallis ja tööd ei ole. Me peaks rahvana peeglisse vaatama ja veidi kainemaks saama…
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
10 Kommentare
Eesti nr 1… vaesumises.
Ise ju kutsusime oma negatiivsusega selle endale..
Riigivastase tegevusega tegeled, et siin sellist statistikat jagad! /s
Inimesed, kes Eestis ei ela ja külastavad teda pisteliselt, näevad ilmselt eriti ilmekalt, kuidas on Eestis hinnad muutunud. Tegemist on olnud päris karmi pauguga. Jah, palgad on samuti kasvanud, aga olukord on tänaseks selline, et nüüd on Eestis paljudes segmentides hinnad oluliselt kõrgemad kui suuremas osas Euroopas, aga palk on endiselt madalam. Seejuures muret tekitav on see, et palgatõus on tulnud suuresti kasvava eelarve defitsiidi (avalik sektor) ja kahanevate kasumimarginaalide (erasektor), mitte produktiivsuse tõusu arvelt. See ei ole jätkusuutlik ega muuda meid konkurentsivõimelisemaks.
Samas hullemaks vist minna ei saa kui 2022. aasta, mil aastane inflatsioon oli üle 20% (!). Ptüi, ptüi, ptüi… kolm korda üle õla.
https://i.redd.it/dqenqccqky4g1.gif
Aga äkki kui haridussüsteem ei eeldaks kõigilt pedagoogilist haridust ja ettevõtjad, rahandusinimesed ja edukad saaksid ka lastele varases eas vajalikke oskusi õpetama asuda, siis ehk oleks meil ka parem majanduskeskkond ja sellele vastavalt ka tulemused.
Eesti ei ole jätkusuutlik riik
Eestis elamine ei pea olema luksus
Meil ei ole põhjuseid nagu meie geograafia, rahvaarv, ajalugu, see on pseudo
Rootsi hind võrdub Rootsi palk, me ei pea rohkem maksma kui normaalsed riigid
Kuna meid juhivad kõige targemad majandusinimesed nagu Maris Lauri, Erki Keldo, Kristen Michal, Jürgen Ligi, Heidy Purga siis järelikult on sellel tahtlik põhjus. Varsti saabuvad raskema perioodi järgsed mahlased viljad, tulevik on helge, ainult natuke veel kannatada.
https://preview.redd.it/8vjeqjxcoy4g1.png?width=616&format=png&auto=webp&s=7bfe55acd3e68bd167d0863d57b67e25448aad61
Hinnad tõusevad, sest keegi on võimeline ostma. USAs ja kogu maailmas on trend liikunud ülemise otsa lüpsmise peale, sest alt on juba kõik ära optimeeritud: [Top 10% of wealthy Americans drive 50% of US spending | WARC | The Feed](https://www.warc.com/content/feed/top-10-of-wealthy-americans-drive-50-of-us-spending/en-GB/10380)
Ka meil on äkitselt sündinud hunnikus butiigitooteid alkoholi ja toidu näol. Butiigidžinnid ja muud alksid ning ülalnähtud lihatooteid müüvaid ettevõtteid on aina rohkem.
Kui siin lingil täitsa alla kerida, siis on näha, et üle 8000 euri teenivat rahvast on rohkem (või suhtkoht sama palju) kui 6000-8000 teenivaid. [Avaleht | Statistikaameti palgarakendus](https://palgad.stat.ee/)
Saad ikka aru, et HICP on täna madalamal tasemel kui juunis?
Kui ei, siis pane vaim valmis, sest saad sama pealkirjaga uudist postitada kuni:
a) möödub aasta viimasest kiirest hinnatõusust, ehk selle aasta teise kvartali lõpust.
b) hinnad langevad vahepeal veel kiiremini kui oktoober vs november ja see toimub pikemat aega.
c) mõnes teises liikmesriigis kerkivad hinnad kiirelt ühekordse šokina.
Garanteerin sulle, et ka detsembris on inflatsioon vähemalt 4%. Jaanuaris ka. Veebruaris ka. Mitte sellepärast, et hinnad vahepeal tingimata tõuseks.
**Üllatuda võis praegusest uudisest ainult siis kui sa päriselt ei saa aru, kuidas inflatsiooni mõõdetakse või ootasid tõesti viimasest kuust mitmeprotsendilist hinnalangust.**
Tuumajaama ei taha.
Puidutöötlemise tehast ei taha.
Sõjapidamise platsi treenimiseks ei taha.
Tuulikuid vette ei taha.
Kaevandusi ei taha.
Ja siis me viriseme, et kõik on kallis ja tööd ei ole. Me peaks rahvana peeglisse vaatama ja veidi kainemaks saama…