Hallo Leute, ich wollte fragen, ob ihr schon einmal unangenehme Erfahrungen mit Schulessen gemacht habt? Ich hatte in der Schule ein Erlebnis mit einem Nachtisch, bei dem die Tante Köchin aus irgendeinem Grund ihren Handschuh in das Essen fallen ließ. Aus diesem Grund konnte ich mindestens einen Monat lang nicht in die Kantine gehen.
https://i.redd.it/y4fxbo1gy63g1.jpeg
Von Vegetable_Building64
33 Kommentare
Meile anti nii kõvasid viineripirukaid, et klassivend viskas selle läbi kahekihilise akna.
Minu jaoks oli kõige õõvastavam lugu see, kui ükskord enne koolitunde piilusime söökla aknast sisse ja nägime seal tuttavat söögitädi segamas kartulisalatit ja siis suurte lusikatäitega seda paralleelselt endale suhu kühveldamas. Asi oli kaugel lihtsalt toidu maitsmisest, vaid ta konkreetselt segas ja mälus, mälus ja segas. Seejuures vaatasime, kuidas tädi näos liikus mälumisega paralleelselt tema signatuuriks saanud suur epidermoidne tsüst, kust kasvas välja karvapahmakas. Ei olnud suurt isu tol päeval koolitoitu süüa.
Edit: Paljudele ei meeldinud kooliajal leivasupp, aga mul tuli sööklatoidu jutu peale leivasupi isu. Pole ammu saanud.
Kunagi jagati toit juba enne õpilaste laudajõudmist laudadele ära. Anyway, ükskord oli keedetud riisi sees kellegi näritud näts, avastasin selle enda suust. Suht rõve mõelda isegi nüüd mitukümmend aastat hiljem. Lapsed on rõvedad.
Kalasupp, rohkem ei peagi ütlema midagi.
Eluks ajaks rikkus ära selle toidu kool.
Ja see kinda juhtum sundis minema ajakirjandust õppima ja nüüd Delfis töötama?
kunagi oli täiesti tavaline, et eelmise klassi söömisest alles jäänud söök korjati kokku ja jagati järgmistele, klaasis olnud tee samamoodi läks järgmistele…peale esimest korda ise söökla toimkonnas olnuna enam sööklas söömas ei käinud. see kõik toimus ühes tallinna suurimas koolis
„Nahaga“ karamell-, piima- ja kakaokissell. 🤢
Käisin Tartus kutsekoolis. Seal teevad õpilased süüa. Nii vist enamikes kutsekoolides? Ühel päeval võtsin kotlete, mis hallid ja limased, no ei tahtnud proovida ka, aga proovisin ja polnud kiita 🤣🤣🤣Teisel päeval samad kotletid kuldpruunid ja krõbedad. Pani nagu mõtlema, et kas vaadati ka enne, mida välja viivad või kuidas üldse üks kokaks õppiv noor sellised kotletid teeb?? Ma nagu vaatan ka menüüd, mitte ei ürita rahva seast letiäärt kontrollida, et noh kas on ikka küps 🤣🤣
Hais. Kloorihais. See, eksole, oli möödnud sajandil. Söögid ise olid üldiselt söödavad, kuigi pidin pekki enda silmis aastaid rehabiliteerima, et see kõrist alla laheks. Vat nüüd kui on pekk, siis on see mingi singipekk või küüslaugupekk, siis oli see täismehe pöidla suurune keedupekitükk, mis võdises lusikal. Leivasupi söömiseks peaksin üsna juua täis olema ja kindlasti korralik ämber ligi, sest välja tema tuleb, hoiatusteta. Olen proovinud, viimati 2-3 aastat tagasi. Kahjuks juhtus see restoranis, sest mees, kellel on kaks viskit sees, ometi leivasuppi ei karda. Eriti kui seltskond õhutab, et söö-söö, nii hea. Nüüd kardab terve restoran seda meest, kes kahjuks olen mina.
Minu ajal oli koolitoit õudne ka igasuguste õnnetusteta. Lihaks olid pekitükid ja kamarad, supi sisse pandi mingeid suvalisi asju, mida parasjagu saada, näiteks riisi, kartulit, pekitükikesi, suvalisi väikeseid tükikesi vms. Leib ja sai olid kopitanud maitsega, koolitoidu retseptid olid alati umbes leivasupp, herkulapuder, pehmeks keedetud riisipuder, piimasupp, pekikaste kruupidega jne. Miitte kunagi polnud magustoitu (v. a leivasupp kopitanud leibadest) ega puuvilju. Olid 90ndad, vaene aeg ja raha polnud.
Koolitoiduga õnneks vedas. Aga lasteaias pakuti porgandikisselli.
Kujutate ette riivitud porgandit keedetud kujul ja veele lisatud tärklist, et oleks nagu kisselli konsistents ja see siis kausikestes magustoiduks serveeritud.
Mul oli legendaarne koolitoit. Sõin isuga mõlema suupoolega ja kiitsin kokkasid iga (kooli)päev.
Läksin kooli aastal 2006 ja meie toitlustajaks oli Daily, oli küll palju inimesi, kes vingusid toidu üle, aga imo oli väga decent ja odav toit. Kõhu sai alati täis ja väga-väga harva oli kord, kui toit ei maitsenud vms. Sa ei saagi oodata top tier foodi sööklast.
Mul joppas koolitoiduga, et aastaid hiljem töökohal enam ei joppaks. Missugune haigla pakub köögivilja-piimasuppi?!
Koolis pakuti täiesti normaalset koolitoitu ja erilisi intsidente ei olnud. Minu jaoks oli suurem lõbu jälgida seda, kuidas erinevad kaasõpilased erinevate asjade peale nina kirtsutasid ja halasid, kuidas see ja teine on maailma kõige rõvedam asi. Minu suved möödusid küüditamise üle elanud vanavanemate juures füüsiliselt aktiivses keskkonnas ja selliseid asju, mida ma ei söönud, praktiliselt ei eksisteerinud. Koolis sõin rõõmuga leivasuppi, piimasuppi, tatart, maksakastet, hernesuppi, kaamlitatti, saiavormi ja kõike muud, mida aga anti. Tänapäeval, kus elu on märksa parem kui 90ndate alguses, on see muidugi arusaadav, et lapsed näitavad kõigile, kui peenest perest nad pärit on ja kuidas miski peale musta kalamarja ja kiviahjus küpsetatud pitsa ei ole söödav, aga noh… sellistega väga luurele ei läheks.
Piima-juurviljasupp oli võigas. Seda sain küll lasteaias 90. aastate lõpus. Peale seda olen ühe korra kusagil selle lõhna tundnud ja ei meeldinud seegi.
Mitte koolis, vaid lasteaias. Seal oli selline rõve kanasupp NAHAGA. 90ndad 90ndateks, aga sellist asja ei suudaks süüa mitte iga täiskasvanugi.
Praegu Pärnu lasteaedades juba juunist saati ju toitlustuskriis xd
Pakuvad ebasobivat toitu, mida pole õigesti hoiustatud. Kui lastel kõhuvalud pärast ss on „gripihooaeg“
Vaese aja (90ndate) laps vist – koolitoit maksis vanematele reaalselt raha, tänapäeva noored ei tea ööd ega mütsi mida tollal serveeriti, täpselt nii nagu mina ei tea õnneks NL aja õudusi.
Midagi nii kohutavat, et elu lõpuni hingearmid on, meile ei serveeritud.
Jah, kõvad kartulid olid aeg-ajalt või siis need lumivalged makaronid, mis oli na pehmed, et MasterChefi inimesed lööksid risti ette ja deklareeriksid tolle inimõiguste riivamiseks. Kalasuppi oli ka, aga seda nii vastikuna ei mäletanud, äkki siis lihtsalt ei söönud teda.
Tänapäeva noored ei tea nt seda, et kunagi pidid lapsed ise koolisööklas nõusid kokku korjama ja toitu serveerima. See asi lõppes enam-vähem täpselt enne ära kui mina seda tegema oleks pidanud hakkama tegema, nii et ajaliselt kusagil 90ndate lõpp-2000ndate algus.
Üldiselt olin vist toiduga leplik – raha oli vähe, kui see koolitoit juba makstud oli, siis tuli seda ka süüa.
Kõige rohkem meeldis vist mingi hakklihasupp ja seljankad-boršid, koolitoidu mingid kalaburgerid on siiani mingid nostalgia lemmikud millesarnaseid pole mujalt saanud (usun, et palju kala nende sees ei olnud nagu kalapulkadeski). Naljakas oli veel see, et mõnikord oli koolitoiduks hoopis mannapuder või kaerahelbepuder mingi moosiga ja võileib ka juurde, täisväärtuslik toitumine ja nii.
Kõige kehvemad toidud olidki üldiselt pigem kalatoidud või see kui mingi osa toidust oli hall või kõva või lihtsalt ebaapetiitne – nt makaronid olid lödid või serveeriti neid mingi valge jahukastmega koos kanalihaga, seega oli kõik kokku mingi valge hele ollus.
Samas olin piisavalt vähenõudlik, et söömata enamasti ei jätnud – kui kõht oli tühi, siis sõin, sest raha muuks ei olnud ja kodus oleks süüa saanud alles õhtul. Mingit varianti, et meil oleks kodus olnud puuviljavaagnad, võileivamaterjalid jne ei tulnud eriti kõne allagi, sest raha oli vähe ja koolis oli toidu eest makstud.
Meil koolis ome mega hea toit. Olen pisikesest maakohast. Lapsi oli meil 200-300 vahepeal. Polnud ühtegi toitu, mis poleks alla tahtnud minna. Meil oli ka oma köögiviljaaed, kus õpilased pidid suvel käima abis, kõigil oli mingid kohustuslikud tunnid. Tüütu … aga vähemalt osa toidust oli meie oma aiast 🙂
Kunagi tuli käia teatud klassides 1 või 2 päeva kooliaasta jooksul ka köögitoimkonnas. Tuli seal siis köögist nõud, potid ja söögiriistad lauale toimetada ja vastavalt sööjate arvule ka toit ja jook valmis panna. Mäletan, et ükskord oli joogiks kissell ja nendes oli tol ajal ikka meeletult klimpe. Üks klaas sai täidetud ainult klimpidega. Ei oleks tahtnud olla selle nahas kes selle endale sai.
Muidu olid toidud 90ndatel enam-vähem normaalsed, aga esmaspäevati oli alati piimasupp mida valmistades kogu kool haises kõrbenud piima järele.
Mäletan et mõnda aaega oli päris hea. Kala praed, maksa kastmed, kala suppid, jne olid söödavad, ja nauditavad.
Aga pärast seda mis juhtus kooli toiduga kui olin 9. klassis, ma ei ole enam kordagi söönud koolis. Ka siga ei sööks sellist paska.
Mul kunagi polnud mingeid lood seotud koolitoiduga. Ma ka õppisin päris väikses koolis, aga jah, kogu aeg sõin seal
Mustad nõud, väikesed portsjonid, kõhulahtusus
Süüa kõlbas nii hea juhul midagi ühel päeval nädalas. Ülejäänud aja ajasime läbi leiva ja saiaga, mida õnneks sööklas jagus.
Nõud olid pea alati rasvakihiga kaetud ja sama ka laudade puhul… ju neid pesti ühe ja sama kaltsuga, seni, kui see kalts lagunes.
Liha kadus enne potti panemist kokatädide kandekottidesse, mis peale koolipäeva endale ja sugulastele-sõpradele tassiti. Kooliõpilaste lauale jõudis pekk, kõõlused ja kamaratükid.
Ainus söödav ja liha sisaldav toit oli kord kuus viineripirukas, mida sai 1 per nägu…
Üljoontes oli kogu koolitoit 99% sitt ja nälga ei jäänud ainult seetõttu, et leiba ja saia jagus ja pood asus paarisaja meetri kaugusel, kus sai pirukaid ja mahla-morssi…
Kindaga vedas, mul oli kotleti sees tükk sinist kilesussi 😋
Endal pole õnneks sellist asja olnud, aga omal ajal internaadis käisin, siis minuga mindi arsti juurde lausa, et laps ei söö ja nii kõhnaks ka jäänud, et kas mingi söömishäire vms. Lõpuks mul ajas kopsu üle maksa ja ma nähvasin, et krt maitse siis seda toitu ise, siis saate aru miks ei söö. Borš nt oli vere maitsega ja rõve, kaerahelbeputru oli suht võimatu üldse taldriku küljest lahti kangutada jne. Peale seda mingi hetk natuke paranes see asi ja siis sunniti sööma kõiki. Seda kuni selle hetkeni, kuni üks tüdruk hernesupi kaussi tagasi oksendas. Siis kadus see loll komme ka ära. Hiljem tavakooli läksin, siis seal oli juba enam vähem norm toit tavaliselt.
Kunagi umbes 22 aastat tagasi (täpselt ei mäleta) lollitasid mu klassivennad koolisööklas söögilaua taga, mille tulemusel läks ühe klassivenna Nesquiki käekell katki. Kõiki juppe üles ei leitud, sest mõni nendest lendas kogemata laual olnud supikausi sisse.
Aga mis te arvate, et vanematele klassidele anti uued kausid täiesti värske supiga? Kindlasti mitte, sest tollal valati olemasolevale puuduolev lihtsalt peale. Tulemuseks oli see, et järgmisel söögivahetunnil leidis üks vanema klassi õpilane oma supitaldriku seest elektroonise kella jupid 🫠
Isegi tatar suudeti p*tsi lasta. Nagu kana nokkid seal neid teri.
40 aastat, sittagi pole muutunud…
Söökla nimi on ausam ilma S’ita…
Mäletan, et kuldsetel 90ndatel oli ühel kutil köögiviljalihasupi sees seatiss ühe selgelt ära tuntava tükina, noo see tekitas kõvasti nalja kuni see hakkas taldrikute vahel reisima kuni polnud enam mingit söömist vaid toidusõda. Kahjuks aga olime ise sel ajal koolis korda mööda köögitoimkonnas, nii et lauad ja põrandad oli meie enda ülesanne hiljem korda teha. Kohe päris kindlasti on toidu seest palju enamat leitud kuid muud lood ei ole nii selgelt meeles.
ei aga fr vaadaake Ameerika toite, mille eest tuleb veel maksta lmao, downvote spree inc
Kui ma veel põhikoolis olin 2016, meil oli esimene päev keedetud makaronid ilma mingite lisanditeta ja maitseaineteta. Järgmine päev nendest samadest makaronidest oli vist supp keedetud sest makaronid maitsesid jube rõvedalt, kolmas päev oli makaronidel eriti halb maitse ja nendest oli tehtud makaronivorn. Enamus käisid koolipuhvetis ostmas saiakesi vms, koolitoitu väga paljud ei söönudki ning õpetajad olid suht pahased ka. Küll oli kapsastel solgi maitse jne. Leib oli nii kõva, et leivaviiluga sai peksta vineere puruks…. Mina ja klassiõed ei söönudki koolis enam, vaid läksime peale tunde lähedal asuvasse Pagaripoistesse.