Ich sympathisiere aufrichtig mit Mihkel, aber eine kleine Anleitung für die Jüngeren hier ist, dass man vorher mit Taschenrechnern herausfindet, wie hoch die Rente ist.
Sonst geht man eines Tages rein und die Enttäuschung ist groß.
„Ich bin mit allen Papieren zum Rentenamt gegangen, um die Höhe meiner Rente zu berechnen“, erinnert sich das Licht vor Jahren. „Es waren drei Frauen im Büro. Als mir die Zeitung ausgehändigt wurde, schaute ich immer wieder auf diese Nummer. Eine fragte mich: „Was guckst du da?“ „Ich antwortete, dass ich mir noch etwas mehr erhoffe. In der Zeitung standen 302 Euro. Es hieß, es hätte mehr Arbeit geleistet werden müssen.“
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120408210/pool-sajandit-kombainiroolis-pensioniametis-oeldi-et-oleks-tulnud-rohkem-tood-teha?fbclid=Iwb21leANbROJjbGNrA1tE3GV4dG4DYWVtAjExAAEelTY_roTYEJaXqAkM2BBIcI7fEDNnzQ0JzyYcuJtol1XcKkM4PQ31ny4Q_1g_aem_MlOeKZ2PjbCIKzIFpEYIWw
Von KP6fanclub
6 Kommentare
Noortele peaks sõnum olema hoopis see, et kui ise ei kogu(II ja III sammas + muud võimalused), pole tulevikus pensioni üle toimetulekutoetuse taseme loota. Rahvastiku demograafia lihtsalt ei võimalda seda, kui just töötajate produktiivsus ei mitmekordistu.
Keskmine vanaduspension 10a tagasi oli 365 euri. Kui ta sai 302, siis polegi kõige hullem ju?
Ma vist olen pehmo, ent tegelikult teeb selline artikkel mind kurvaks.
Esiteks seetõttu, et kui selliseid inimesi poleks toona olnud, siis poleks me põldudel olevat söögikraami kätte saanud. Jah, 10-20 aastat on meil võib-olla meil automatiseeritud masinad, ja põllutöömasinad pole enam ammu lihtsad vaid kohati arvutiga metallvarandus, ent…
Tõsi on ka see, et need inimesed ju tõesti tegid tööd. Tihti rasket füüsilist tööd. Ka minu sugulased on maal tööd teinud ja linnades ka – see 300 on tõesti suht vähe.
Jah, muidugi tulekski inimesel ise raha säästa ja omale puhvrit tekitada jne aga selle mehe sugused inimesed elasid ja töötasid ju poole oma elust ajal, mil sellisest pensioni kogumisest ei teatud ega räägitud essugi. Ja ega 90ndatel ka midagi paremat polnud.
Võrdluseks siis soome ja eriti rootsi, kus raha säästmine, investeerimine on juba põlvkonnast-põlvkonda praeguseks “normaalsed”. Meil saab sellest heal juhul rääkida ühe, maksimaalselt kahe, põlvkonna jagu ja “kasumlikuks” hakkasid fondid ju ka alles mingi aeg tagasi kui Tuleva tuli.
Huvitav kas kõik aastad on ilusti „raamatus“ kirjas ja lapsed luges ülesse?
Sellises staasiga mehel/naisel on tööaastate õige märge väga tähtis…
kas keegi targem saaks seletada matemaatikat siin? kas ta siis ei töötanud ametlikult? (mul pole artiklile ligipääsu)
nagu keegi ütles, et keskmine vanaduspension 10a tagasi oli 365 euri, aga nagu enda vanaema pealt vaatan, see ikka tōusnud iga aasta.
Maaleht on diagnoos.
Kui inimene oli 2015 aastal pensionile jäänud ja omas 55 aastat tööstaaži siis praegu on ta pension minimaalselt 867€:
Rahvapension: 377€ (alla selle ei saa pension olla)
Aastani 1999 staaži 44 aastat – ei sõltu palgast.
Aastast 1999 staaži (kindlustusosa) – ütleme 16 aastat miinimumpalgaga – läheb vähemalt 5 aasta arvestusena kui ainult miinimumi sai.
Seega kokku vähemalt 49 osakut. Pensioniosak tähendab hetkel ümmargune 10€ kuus.
Seega on minimaalne võimalik pension on tal praegu 867€