>Üle poole Eesti gümnaasiumiõpilastest ei käi kodule lähimas koolis ning see süvendab hariduslikku ebavõrdsust: kui magnetkoolides tekib ülekoormus, siis vähem populaarsetesse koolidesse kuhjuvad halvemas sotsiaalmajanduslikus seisus õpilased, mis võimendab probeeme, selgus värskest uuringust.
>Gümnasistide õpirände raporti kohaselt on kodust kaugema gümnaasiumi valik sagedasem, mida kõrgem on vanema haridustase ja sissetulek. Maal elamine vähendab võimalust kaugemas koolis õppida tunduvalt, rääkis üks uuringu autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Kadi Serbak.
Päris murettekitav uuring.
Oleme harjunud, et Eesti haridussüsteem on võrdne, solidaarne ja ka kehvemal järjel peredest noorte jaoks uksi avav. Kahjuks viimastel aastatel on liikumine olnud pigem vastupidises suunas, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
1 Kommentar
>Üle poole Eesti gümnaasiumiõpilastest ei käi kodule lähimas koolis ning see süvendab hariduslikku ebavõrdsust: kui magnetkoolides tekib ülekoormus, siis vähem populaarsetesse koolidesse kuhjuvad halvemas sotsiaalmajanduslikus seisus õpilased, mis võimendab probeeme, selgus värskest uuringust.
>Gümnasistide õpirände raporti kohaselt on kodust kaugema gümnaasiumi valik sagedasem, mida kõrgem on vanema haridustase ja sissetulek. Maal elamine vähendab võimalust kaugemas koolis õppida tunduvalt, rääkis üks uuringu autoreid, haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Kadi Serbak.
Päris murettekitav uuring.
Oleme harjunud, et Eesti haridussüsteem on võrdne, solidaarne ja ka kehvemal järjel peredest noorte jaoks uksi avav. Kahjuks viimastel aastatel on liikumine olnud pigem vastupidises suunas, selgub Arenguseire Keskuse uuringust.