Dies ist jetzt meine persönliche Meinung, aber es ist völlig sinnlos, eine solche Analyse durchzuführen. Nichts zu sagen. Ich bin mehr als überzeugt, dass die Leute in den Laden gehen, in dem das für ihn benötigte Essen reduziert wird.
Wenn ich beispielsweise einen Lachs möchte, recherchiere ich eine kleine Recherche, die ihn zum Kampagnenpreis verkauft. Ich denke, so viele tun das Gleiche. Der Preis dieses Lachs in einer „Analyse“ zu stoppen ist völlig bedeutungslos, da dieser Preis ohnehin dreht. Genau das Gleiche ist absolut für jedes andere Essen.
Eine Sache, die an diesem Artikel immer noch nervös war, war der Absatz:
„Der billigste A1000 war der billigste in Milchprodukten, aber der 500-Gramm-Käse kostete am meisten. Darüber hinaus muss berücksichtigt werden, dass in Lidl nur 180 Gramm Butter und Quark verkauft wurden (200 Gramm Packs werden mit anderen Geschäften verglichen).“
Dann vergleichen Sie den verdammten Kilo -Preis dafür…
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120407798/arilehe-ostukorv-uheksa-poodi-40-toodet-selver-kaotas-esikoha-koige-kallima-toidupoena
Von Killer038
6 Kommentare
Üks asi veel. Pange tabelisse täishinnaga ja soodushinnaga tooted kõrvuti ning võrrelge soodushindadega ostukorvi soodushindadega ja täishinnaga ostukorve täishindadega.
See, et mingi vend müüb kahepäevase kampaania hinnaga mingit X asja ja siis öelda, et “selle kuu odavaim”… Issand jumal, kes teil seal töötab? Võin vabalt tulla teile konsultandiks. Tean, et käite siin Redditis.
> Ma olen enam kui veendunud, et inimesed lähevad sinna poodi ostma, kus parasjagu on temale vajalik toit allahinnatud.
Ei ole nii kindel. Osa inimesi – seda küll. Aga mitte enamus. Olen enam kui veendunud 🙂
Suurel osal inimestest pole aimugi, mis soodustused kuskil poes on, reklaamvoldik lendab prügikasti (vaata korrusmajade postkastide juurde), noorematel on veebis banneripimedus või reklaamibokeerija, lineaarset televisiooni vaatatakse vähem – ja seal on ka miskipärast poodidel kombeks reklaamida nt kurki, limonaadi ja lehtsalatit, mille hind ostukorvis ei moodusta mingit määravat osa, et seepärast poodi vahetada.
Lõhe-forell ja kohv on aegajalt telereklaamis pildis, aga enamasti hüüab reibas naishääl, et sinine ploom ja laste hambapasta on soooodsalt.
Lõpuks on paljudel ka oma poe-eelistused ja/või ei hakka seepärast teise linna otsa koperdama, et kaalikas või kanatiib kilost 30 senti soodsamalt saada. Ma ei tea küll kedagi, kes sõidaks Tallinnas või Tartus läbi 4 erinevat ketipoodi, et erinevatest kettidest ostetust paari päeva söök kokku laduda. Makaron siit, porgand sealt, hakkliha kolmandast, piim neljandast.
Samas – äkki inimesed tõesti teevad seda, lihtsalt mina ei tunne neid.
Ei tea midagi, ma käin selles poes, mis kodule kõige ligemal
Mind huvitab, kas keegi on proovinud 1.99 hinnaga jahvatatud kohvi, mida teistes poodides müüakse, aga Selveris mitte (ja mis teeb nende korvi märksa kallimaks)? Kuidas maitseb?
Nii Postimehe kui ka Delfi võrdlustest ilmneb, et Lidl on nüüd kallimate poodide seas. Arvestades, et Lidl Eestil on nüüd aastatega minu teada üle 100 miljoni kahjumit kogunenud ja eelmisel aastal vähenes käive ja niigi suur kahjum süvenes (-25 miljonit), siis tundub, et Lidl on odavpoekontseptsiooni osas alla andnud ja otsustanud kahjumit hinnatõusude teel vähendama hakata. Eesti hinnatundlikul turul on see aga riskantne tee.
Pigen ajab närvi, et infomatiivses vaates ei ole pingereas asjad, vaid lihtaalt järjestiku