Mobilitätsexperten: Estnische Städte stecken zwischen der Vergangenheit und der Gegenwart fest
https://novaator.err.ee/1609803378/liikuvuseksperdid-eesti-linnad-on-kinni-mineviku-ja-oleviku-vahel
Von Careless_Pea5088
Mobilitätsexperten: Estnische Städte stecken zwischen der Vergangenheit und der Gegenwart fest
https://novaator.err.ee/1609803378/liikuvuseksperdid-eesti-linnad-on-kinni-mineviku-ja-oleviku-vahel
Von Careless_Pea5088
5 Kommentare
„Ärge kiusake autojuhte“ – Isamaa probably
>Linnapildis levinud sissetallatud rajad näitavad Antovi kohaselt selgelt, millised on inimeste loomulikud liikumissuunad. Juba 1970. aastate Lääne-Euroopa õpikutes toodi näiteid, kuidas ülekäigurajad peaks rajama just sinna, kuhu inimesed on need sisse kõndinud. Ta lisas, et jalakäija jaoks on iga lisameeter ajaliselt kulukam kui auto jaoks, mistõttu peaks eeskätt mõtlema jalakäija mugavusele.
Huvitav siis, et uutel rattateede lahendustel (ntks Tartus Vabaduse pst) ehitatakse sõiduteest eraldatud rattatee ühesuunaliseks. Enne oli kõnnitee kus võisid vaikselt rattaga mõlemas suunas kulgeda, nüüd kui tahad teises suunas minna siis pead üle tee minema või sisuliselt vastassuunas sõitma.
Kui ma veel kuulen sõna „liikuvusekspert“ siis liigub käsi kabuuri järele.
Huvitav oleks näha seda tuleviku Kopli poolsaart kui maapealset paradiisi kus 40 000 inimest peavad hakkama saama vaid rööbas- ja kergliiklustranspordiga.
> Tallinna Ülikooli linnauuringute professori Tauri Tuvikese hinnangul raskendab ennetustegevust eeskätt ametkondade vaheline poliitiline vastasseis. Samuti põrkuvad erinevad maailmavaated. „Kuigi teadmised vähem kaitstud liiklejate toetamiseks on paljuski olemas, ei pruugi need alati praktikasse jõuda, eeskätt poliitiliste eri arusaamade tõttu sellest, kelle õigused liiklemisel on esiplaanil,“ selgitas Tuvikene.
Ma arvasin, et ma olen LSi väga palju uurinud ja tean kõike. B-kat load 12 aastat, A-kat load just tehtud. Olen alati teadnud, et ma pean kusagilt parklast-õuealalt-tanklast välja sõites kõigile teed andma, ja samas sõites ka jalgrattaga selliste kohtade eest läbi, eeldan autojuhtidelt sama.
Aga kui linna transpordiamet on jooninud selliste kohtade väljasõidu juurde ülekäiguraja: https://maps.app.goo.gl/QRVEcVjqR4qafkLq8
… peavad üldsegi jalgratturid ja taolised teed andma autojuhile.
Eestis on nii hõre elanikkond, et tegelt mahuks kõik ilusti teele eriliste kompromissideta. Kahjuks tahetakse lihtsalt hääli korjata ja retsilt raha betooni valada.
Rattarajad näevad meil ülivähe kasutust (vähemalt Tallinnas). Sellest tulenevalt on hetkel hoopis olukord, kus kõige rohkem maad liikleja kohta on eraldatud kõige ebapopulaarsemale liiklusvahendile. See ei ole hea lahendus ja on päris kindlasti net negatiivse mõjuga liiklusele, rääkimata maksuraha raiskamisest. Jalgratas on meie kliimas kasutuskõlblik alla poole aastast, mis tähendaks, et selle infra seisab üle poole ajast kasutuseta ja lihtsalt amortiseerub.
Kui reaalselt tahta parandada liikuvust ja turvalisust tuleks keskenduda meie kliimas pigem ühistranspordile. Piirkiiruste alandamine ei ole ka efektiivne, kui fooritsüklid on ikka seadistatud 60kmh rohelisele lainele. Õige kiirusega laine hoiab autode kiiruse all (nt Pärnu mnt Nõmme vahel), kuid kihutamise aitaks suuresti ja ummikud osaliselt elimineerida hoopis ringteede ehitamine.
Tahan veel eraldi tuua välja näitena Lasnamäe, mis on kõige tihedama asustusega linnaosa tallinnas (vb isegi kogu Eestis), kuid millel on kõige parem liikluskorraldus ja ühenduvus Kesklinnaga. Lasnas on Laagna tee, mis on sisuliselt kiirtee keset linna, kus ei ole sisuliselt kunagi ummikuid (need algavad allles siis kui jõutakse esimese foori taha Torupilli Selveri juures). Laagna teed saavad kasutada ka bussid, nii et sellest võidavad ka need kes ei kasuta autot. Ma saan ka aru, et igale poole ei ole võimalik kanalit kaevata, aga naljakas mõelda, et tihedaima asustusega regioonis on kiireim liiklus, midagi saaks kindlasti optimiseerida.