Die Aruküla School teilte ihre 7-9. Studierende in Gruppen, die auf Klassen basieren. Der Kanzler der Gerechtigkeit und das Bildungsministerium sind dieser Praxis nicht einverstanden.
Haben Sie Erfahrung mit solchen Systemen?
Ich erinnere mich an meine Highschool -Zeit, dass meine vielen meiner Freunde unterschiedliche Noten waren und wenn sie in einer anderen Gruppe gewesen wären, hätte ich es wahrscheinlich nicht so gut und oft gemacht.
Gleichzeitig erinnere ich mich an die Gruppenarbeit, bei der einer der klügsten die Arbeit erledigte und andere versuchten, den Text zu lernen, den der talentierte Schüler für die Präsentation zusammenstellte.
https://www.err.ee/1609786812/arukula-kool-jagab-pohikooliopilasi-klassidesse-hinnete-alusel
Von Homely_Homie
10 Kommentare
Minu koolis tehti 90ndatel nii matemaatikaga. Kolm paraleelklassi oli, aga matemaatikatunni jaoks tehti lollide, keskmiste ja tarkade rühm.
Ei oska öelda, kas aitas, aga keegi traumeeritud küll polnud.
Terve haridussüsteem on putsis ja just selle pärast et mingite ministeeriumite “eksperdid” surgivad sellega. Meil oli kõige rahulikumad need tunnid kus olid “targad” lapsed ainult. Samuti need kuhu ainult “lollimad” pannakse, saab nende tasemel õpetada ja loodetavasti järele aidata.
Hariduse edasi andmise osas olen igati nõus, kui seda tehakse aine või teema kohta. Teemad tegelikult koolis ei ole midagi keerulist, aga mõni inimene mõnda teemat ei suuda lihtsalt nii kiiresti haarata nagu mõni teine. Mõnes asjas maha jäämine tähendaks, et järgnevatel teemadel on alused puudulikud ja probleem süveneb. Teinekord piisab võtta kasvõi lisa 30 minutit ühe teema kohta ja edasised probleemid kaovad. Õpetajate kohapealt on sisuliselt tegu vajadusega kaasata lisaressurssi, mida niigi on vähe. Pigem on väljakutse koolile.
Arvan, et see on väga õige. Kaasav haridus on teoorias ilus ja üllas. Praktikas tähendab see regressi kõgile osapooltele. HM on hariduselu tegelikkusest võõrdunud.
Paberil tundub veider, et kui mul füüsika ja matemaatika on tugevad, aga muud ained on nõrgad, pean füüsikas ja matemaatikas kannatama aeglasemas tempos õppimise all.
Mu koolis tehti ka ühe lennuga nii, ei olnud nii positiivne tagasiside, kui artiklis. Nii õpilased, õpetajad kui vanemad said aru selle „tugevama“ klassi erikohtlemisest ning kritiseerisid seda. Ajapikku tundus, et see hakkas õpilastele ka veidi pähe ja oldi kohati üleolevad. 9. klassiks oli tunne, et osad õpilased olid enda staatuse tõttu vms nii heal arvamusel, et õpimotivatsioon tunnis oli hoopis kadunud.
Võib-olla on juhtkonna poolt Arukülas parem korraldus ja süsteem, aga enda koolis küll ei teeks midagi sellist rohkem.
Edit täpsustamiseks: lennuülesed või klassisisesed tempogrupid ühe aine tundide raames (nt matemaatikas olen aeglasema tempoga grupis, inglise keeles kiire tempoga grupis) on normaalne, aga see, et juba eos otsustatakse kõikide ainete üle korraga, tundub veider.
Väga õige lahendus
Meil olid osad ained nagu võõrkeel rühmades, mis olid tugevuse järgi selles aines.
Reaalainetes koguti punt kõige andekamaid kõige ette, sest et nad huvi ei kaotaks, vajasid nad rohkem tegelemist selles mõttes, et küsimused-vastused, uued ülesanded jne. Ülejäänud topskid, mina nende seas, pusserdasime tagapool üht mingit ülesannet, õpetaja käis kenasti tagapool vaatamas, selgitamas ja arutlemas, aga ees tarkpead tegid selle asemel seitse ülesannet ja nõudsid juurde.
Tegelikult olid reaalainetes ees istumas ca 6 kõige andekamat ja 4 sellist, kel õpetaja arvates oleks mõistust jagunud ja võimeid, aga kes alguses üldse õppida ei osanud ja kel pidi silma peal hoidma. Talenti raisku lasta ongi ju mõttetu.
Seega võimete järgi grupeerida ongi üsna mõislik.
Meil on kogu haridussüsteem ehitatud kõige nõrgemate järeleaitamise peale ja tublid kannatavad sellepärast. Kuskil on progressiivne kool, kes tahab tublidele paremad võimalused leida ja selle peale hakkab õiguskantsler mölisema. Nagu õiguskantsleril poleks päris teemasid millega tegeleda. On küll ja veel.
>Keskmise hinde alusel ei ole võimalik järeldada õpilase toe vajadust,“ ütles õiguskantsleri vanemnõunik Atko-Madis Tammar
Rumal ja eluvõõras ja loll lause. Mille eest ta üldse palka saab? Kas ta tahab väita, et kui nt õpilase keskmine hinne on nt 1,54, nagu seal artiklis, siis et selline õpilane kindlasti enda õppimisega tuge ei vaja? Et kindlasti on tal sellegipoolest hästi õppimisega, koduse eluga ja kõige muuga?
Ja kõigele lisaks, ühe Eesti hariduse tugevate külgedena on siiani alati välja toodud õpetajate autonoomiat. Sest kes oskaks arvata, et enamik õpetajaid ei olegi psühhopaadid ning õpilastega vahetult töötades näeb kõige paremini, kes abi vajab jne.
Tallinna koolides on seda praktiseeritud kümneid aastaid. Minu klassist tulid tulevased ministrid, juhtmed (erakonna nõunikud), ärimehed ja tegevjuhid. Paralleelklassist tulid tublid töömehed, sõjaväelased ja osaliselt ka kriminaalid. Muidugi sinna vahele täiesti tavalist keskklassi mõlemast paralleelist, aga kontrast siiski oli olemas.
Spordis trennides tehakse umbes sama. Seal annab see tulemust. Keskpäraste sportlaste vahel läheb talent kaotsi, sest nõrgemas keskkonnas on vaja vähem pingutada, et silma paista. Ning mis need eliitkoolide katsed ja sõelumised oma olemuselt kuidagi erinevad on. Ehk tundub kole sildistamine, mis ilmselt annab tulemusi.