Linnahall und Maarjamäe Memorial – Schienenbaltsee für einen zerquetschten Stein oder Auftrag

Ida virumaa on pinnatäidet ja killustikku täis, äkki alustaks sealt, linnahallist sa palju killustikku ei saa.

Linnahall on linna häbiplekk, et sellises miljoni dollari asukohas asub ära soditud kivihunnik. Tegemist on ideaalse asukohaga, kuhu ehitada uus kaasaegne ehitis – on see midagi sarnast nagu oli linnahall või midagi muud.

Linnahalli kvaliteet ei kannata renoveerimist… või renoveerimine oleks sisuliselt maha lammutamine ja uuesti üles ehitamine. Seda ehitasid lööktöölised sh komsomol (keskkooliõpilased) ja lõpuks punaarmee sõdurid. Ehitati kõige vaesemal ajal kõige kehvematest materjalidest ja kõige suurema varastamisega. Laoti sisuliselt plokid kokku tatiga. Katust ei saadudki kunagi vett pidama. Sellest ka hoone niivõrd lühike kasutusiga. Hoone oli juba ehituse lõpus avariiline ja vajas pidevat remonti, 10 aastaga oli amortiseerunud ja tegutses ühest päästeameti ettekirjutusest teiseni.

>1978: Iga päev on meil abiks neljakümne inimese ringis. Mis on linnahalli ehitusel erandlik? Vastutus on väga suur, kvaliteediprobleem terav. Mida veel ehitajad edaspidi paremana näha tahaksid? Et olümpiamängude lähenedes oleks ka oskustöölisi linnahalli juures veidi rohkem kui praegu (kutsekooli õpilastele muidugi juba praegu aitäh, aga nemad on siiski alles praktikandid) ja et piisaks varutehnikat. Siis ei kuluks remondi peale kallist aega.

1979:Kalinini rajooni asutused ja ettevõtted abistavad linnahalli püstitajaid ka ühiskondliku tööga. Vastava graafiku järgi peaks sealt iga päev olema objektil 120 inimest. Nende arv on aga visa 60-nigi tõusma. Kuidas rajooni töötajaid aktiivsemalt linnahalli ehitamisse kaasa haarata, seda arutati hiljuti rajooni täitevkomitee istungil. Nüüd on olemas uus graafik, mille järgi asutused ja ettevõtted oma töötajaid objektile lähetavad. Kõige ükskõiksemalt suhtuvad aga ühiskondlikku töösse raudteelased. Kalinini rajooni piires asub 10 raudtee allüksust, kust abistajaid käib linnahalli ehitusel äärmiselt vähe. Au ei tee seegi, kui tullakse vaid selleks, et oma nimi kirja panna ja siis lahkuda.

>Edasi 1988: Ehituskvaliteet ise ei kannata kohati mingit kriitikat. See tingib omakorda paisutatud koosseisu ülalpidamise vajaduse, sest igast nurgast midagi laguneb või läheb rikki. Kohati ehitame kapitaalselt ringi seda, mille eest ehitajaid alles 8 aastat tagasi lilledega tänati. Kõik see nõuab

>Meie Elu 1996: LUUAGA LUMI EEST Anne-Liis meenutas ehitamist 1979/80 talvel: tohutut horisontaalkatust valati nii, et luuaga lükati lumi eest, sinna järgmine kattekiht. Vett ei hakanudki katus iial pidama, praegu püütakse läbivoolu veidi piirata pealelaotatud kilega… “Meie Elu” esindaja pildistas halli 21. märtsil, neli päeva enne päästeameti järjekordse sulgemisultimaatumi tähtaega: mõnede betoonplokkide ja paekivide vahelt on siduv seguaine täiesti kadunud, plokid nihkuvad paigast, näha on kämblalaiused lõhed ja praod. Linnahalli peasissekäigu fassaadi varikatus laseb lumesulavee saabujaile kaela sadada, laest murdub lahti hallitanud puulaudu.

Maarjamäe kommunistliku paraadiväljaku kohta „oluline mälupaik“ öelda on päris haige. Kommunistlik dildo tuleb maha võtta ja ala ümber kujundada kogu eemaldades nsvl propagandistlikud sümbolid ja asendades need uutega, mis mälestavad ohvreid, mitte ei irvita nende üle mingite võltsnarratiividega.