Eine große Menge politischer Spin und Nebel sowie verdrehte Fakten und direkte Lügen. Zum Beispiel:
- "Es ist genau analysiert, dass diese Kirsche im Steuersystem giftig ist." – ohne Analyse.
- "Als Paradoxon sind die Lebensmittelpreise in niedrigeren Mehrwertsteuerländern sogar noch höher." – nicht wahr. Eurostat Nach Angaben sind europäische Länder, in denen Lebensmittel billiger sind als in Estland, doppelt so stark wie Länder, in denen Lebensmittel teurer sind.
- "In jedem Fall ist es nicht fair, Länder mit einer höheren Steuerbelastung in Estland als Beispiel für eine der attraktiven Ausnahmen zu bringen." – Es ist nicht fair zu schweigen, dass in Estland die höchste Mehrwertsteuer für Hauptnahrungsmittel in Europa die höchste ist, mit Ausnahme von Dänemark.
- "Internationale Erfahrungen und Studien fassen auch die Empfehlungen von OECDs und IWF zusammen, um die Mehrwertsteuer zu beenden" – Die Mehrwertsteuer auf den Hauptnahrungsmitteln beträgt fast drei Viertel der OECD -Länder (28 Länder).
- "Die Ergebnisse der Einführung der jüngsten Lebensmittelverzeichnisse sind nachvollziehbar und werden noch erwartet. Der Preisabfall ist kurz und teilweise bei der Betrachtung." – nicht wahr. In Portugal wurde beispielsweise der Rückgang der Mehrwertsteuer vollständig auf die Preise übertragen, fast vollständig in Spanien (90-100%).
- "Infolgedessen zahlt der Verbraucher einfach mehr an seine Handelskette anstelle der Steuer und der Preisabfall wird nicht zu spüren." – Direkte Lüge basierend auf den oben genannten Beispielen.
- "Die Statistiken zeigen natürlich hohe Lebensmittelpreise für Estland, aber das Kampf erfordert Kenntnisse. Dazu gehören auch das schnelle Wachstum von Geschäften und die Kosten der hochgehobenen." – Bluff. Es gibt keine wirklichen Daten zu den endgültigen Preisen des Lebensmittelraums in den endgültigen Preisen der Lebensmittel.
- "Die Beobachtung nach Land gibt die Antwort, dass die Gewinne der Geschäfte in der niedrigen Mehrwertsteuerrate höher sind." – Versucht Ligi zu sagen, dass in allen 28 OECs mit einer niedrigeren Nahrungsmittelwert -Rate die Gewinne von Händlern höher sind als in Estland? Basierend auf welchen Daten?
- "Der zunehmende Subsistenzvorteil ist ein Beispiel für die Linderung, aber andere Methoden zur Unterstützung der schwächeren finanziellen Hilfe müssen trotz des Haushaltsdefizits berücksichtigt werden." – Es gibt keine spezifische Zunahme des Subsistenzgeldes oder eine andere Methode, um den Schwächeren zu helfen.
https://www.err.ee/1609771512/jurgen-ligi-toiduhinnad-analuuside-vastustest-ja-ravist
Von Wolfgang_MacMurphy
8 Kommentare
Tundub, et Ligi on praegu tanki lükatud. Michalit nägin lapsega jalutamas.
No jah, paraku selle asemel, et oma tööd päriselt teha otsib lihtsalt vabandusi, et mitte midagi teha.
https://preview.redd.it/gnbiz0ute6jf1.png?width=1080&format=png&auto=webp&s=92cc0c99c10f4393257234ceee54349e3231c5c7
Kuule Järvan 2.0, mine tee tööd. Sul on 0 argumenti ja ajad lihtsalt demagoogiat jälle. Miks sa ühtegi sisulist vastulauset ei suutnud kirjutada punktidele kui sa selline ekspert oled?
Tundub, et on laisaks läinud ja ego nii suureks kasvanud, et laksib lauseid kõhutunde pealt ja ei viitsi midagi oma sõnade kinnituseks välja otsida. Kahjuks meedias ka ei suuda reaalajas vastu näppe anda, et natukenegi läbi paksu kasuka tunda oleks.
See pole nii kaootiline kui keskmine Ligi artikkel, aga kogu asja point on „rahvas on rumal“
mees mängib 5d malet, laseb refi toetuse vetsust alla oma sõnadega 😀
See artikkel on palju-palju hullem kui postitaja toodud näited.
>Reageeringud, kuidas see pole valitsuse asi ja kuidas meil on turumajandus, mis hinnad alla viib, on siiski asjatu. Jutt polnud mitte valitsuse ettekirjutusest või keelust, vaid käis tarneahela kiirest kulukasvust toidu omahinnas.
Kui keegi suudab dešifreerida, mida Jürgen võis siin üritada öelda, andke palun teada. Reformierakonna iseenda ideoloogia ütleb seda, et võimalikult väheste sekkumistega turg paneb asjad kõige efektiivsemal viisil paika ja toob parimad hinnad. Kas Jürgen vaidleb oma erakonnaideoloogiaga?
>Viimase viie aasta ligi 60-protsendiline hinnatõus kõigis Balti riikides on valdavalt tulnudki maailmaturult.
Päris kindlasti ei ole põhitoormete maailmaturuhinnad kasvanud ligilähedaseltki sellises suurusjärgus. Näiteks nisu, mis on üks enim tarvitatavaid toiduaineid, maksab täna enam-vähem samapalju kui 6 aastat tagasi. Jürgen ei oska muidugi tuua oma väidetele ühtki näidet ega viidet, aga eks hea on visata jälle vastutus sinna „kuskile kaugele“.
>Keskmist kulude ja hindade kasvu on võimaldanud keskmise palga ja pensioni kasv ning viimastel aastatel ka laenude ja liisingute omanikke pitsitanud intressikulu kiire vähenemine.
Jaekaubandus on mahuliselt täna väiksem kui 2021. aastal. Eesti palgakasv on olnud muide Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes üks viletsamaid, aga hinnakasv hoopis üks kiiremaid. Selle tagajärjel ongi toimunud ostujõu langus ja tarbimise vähenemine.
Jürgeni väide, et kulude kasvu ja hinnakasvu veab hoopis sissetulekute kiire kasv, on täiesti jabur ja laest võetud *copium*.
>Kulud ja hinnad ei saa kasvada ostujõust pidurdamatult rohkem.
Mida see üldse tähendama peaks? Ostujõud ongi sissetulekute ja hindade suhe. Kui hinnad kasvavad kiiremini kui sissetulekud, siis ostujõud langeb. Just see ongi Eestis juhtunud. Raha on justkui rohkem kui 5 aastat tagasi, aga osta saab selle eest vähem.
Ma tahaks väga loota, et see ei ole mingi Jürgeni *copium*, et sissetulekud peavad (võluväel?) hindadega kaasas käima, sest *laissez-faire* või midagi ja seepärast võibki makse tõsta nii palju, kui tahad.
>Maksude kirujatele vastab statistikaamet, et Eestis moodustab sõjaaja maksutõusude osa sellest 60-st tõusuprotsendist 2,7, mis on kordi vähem isegi kaupluste marginaali kasvust, maailmaturust rääkimata.
See on niivõrd sürreaalne õigustus. „Hinnad tõusid juba niikuinii meeletult palju, seega mis need mõned protsendid veel ära ei ole?!“. Sa ei viska ju riigi majanduse kõige hullemale tulekahjule veel halge juurde ja siis hala, et tulekahju ei kustugi üldse ära, aga ärge mind süüdistage, ma viskasin vaid 2 halgu, samas kui *nemad* viskasid 20.
Eesti riik ei ole suutnud inflatsiooni kontrolli saada juba 5 aasta jooksul (!). See ei ole normaalne. Makromajanduslikult on hinnastabiilsus üks olulisemaid indikaatoreid üldse. Meil ei ole pool kümnendit niivõrd elementaarses ja põhimõttelises näitajas stabiilsust olnud, valitsus on olukorda *vaid* halvemaks teinud, aga õigustus sellele on, et „me tegime ainult nii vähe hullemaks asja, vaadake mida teised tegid“.
>Eesti riik ei ole läbi kukkunud ei poodide konkurentsi võimaldamisel ega otsese sekkumise näol nende hinnakujundusse. Selline on vaba riigi kohus.
Väga mugav ideoloogia. Hinnad on küll jaburalt ja talumatult kallid, ostujõud ülimadal, tulevikus elu paremaks ei lähe, aga me mingeid vigu ikkaigi ei ole teinud. Vabas riigis nii lihtsalt läks ja see on paratamatu. Midagi teha ei ole.
Reformierakonna parteiideoloogia on tänaseks jõudnud sekti tunnusteni.
>Hea uudis on, et näiteks pensionid, miinimumpalk või keskminegi palk on üsna katkematult kasvanud hindadest kiiremini, kui me vaatame pisutki pikemat trendi ja ei otsi üles just kõige viletsamaid ajavahemikke.
Ei, Jürgen, me ei otsigi „kõige viletsamaid ajavahemikke“, sest see vilets ajavahemik on just nüüd ja praegu. Inimesi ei huvita see, et 2021. aastal oli elu parem kui 2015. aastal. Tänaseks ei ole sellest tunnetusest enam midagi järel.
Samuti, Eesti elujärg on paraku vilets ka võrdluses. Me oleme EL-i põhjakihis. Isegi pikas ajaraamis on meil tekkimas nüüd mahajäämus ülejäänud Euroopast.
>Kas õnnestub vähendada ka tulumaksu määra, ei tea siin lubada.
Jürgen kirjutab pikalt ja laialt, kuidas käibemaksu toidule ei tohi langetada, sest rikkamad söövad rohkem (tegelikkusest nad siiski nii väga palju rohkem ka ei söö) ja inimesed on üldse paksud. Seetõttu olevat käibemaksu langetus toidu osas „kingitus rikkamatele“. Küll aga ei saa mingisugustki kriitikat tulumaksu võimalik langetus, mis rikkamatele tooks kordades rohkem tulu kui vaesematele. Sealhulgas unustab Jürgen veel ära, et erinevalt käibemaksulangusest ei aitaks tulumaksu langetus kaasa inflatsiooni langemisele, mis on makromajanduslikult juba 5 aastat kontrolli alt väljas.
Lõpetage palun juba selle mehe piinad valitsuses. Ta ei oleks mitte kunagi tohtinud minister ollagi, aga selge on see, et selle sektitaolise ideoloogiaga saab Eestit vaid edasi kahjustada.