Eraldi rõhutan: tegemist on **sesoonselt korrigeeritud** töötuse määraga. Ehk suveperioodi mõju (värsked koolilõpetajad, kes jätkavad sügisest mujal õpinguid või pole veel jõudnud tööd leida) on statistikast mudeliga eemaldatud.
Laiemas pildis ei ole Eestis tööjõupuudus. Hetkel on Eestis kohati pigem tööpuudus. Kui miskites sektorisisestes taskutes ei ole otsitavate oskustega inimesi, siis on see probleem, mida kohalike ressursside treenimise ja ümbertreenimise kaudu on võimalik lahendada. Hea riik tegeleb oma kodanikega, motiveerib inimesi töötama ning tööandjaid töid looma ja töid pakkuma. Seejuures pakub hea riik võimalusi ümberõppeks, täiendavaid oskusi omandada (sh postitades kodanikke ajutiselt välismaale unikaalseid oskusi omandama, kui tarvis) ning kõike seda vanusest sõltumata.
Meil kaagutavad poliitilised juhid aga tööandjate keskliidu ja suurettevõtete koordineerimisel tööjõupuudusest. Nagu sellest veel vähe oleks, mõned erakonnad (köhh-köhh E200) on võtnud hiljuti lausa ette välistööjõu kvootide duubeldamise. Selmet lasta kohalikul turul vabalt funktsioneerida, imporditakse kolmandate maade täiskasvanuid, et nood meie lehmi lüpsaks ja Tallinna vanalinnas magusaid mandleid müüks.
Particular-Oil4758 on
Esimene mõte, et päris chill riik, kus iga neljas noor saab endale töötu olemist lubada. Täisteksti?
Abject-Asparagus on
Päris nutune. Varajased 20ndad on see iga, kus ideaalis peaks laduma tulevase karjääri vundamenti. Kui selle asemel sinna tühi auk tekib, võivad selle tagajärjed inimese elule olla pikaajalised. Ja mida suuremaks see auk CVs läheb, seda raskem on jutule saada. Niigi ei ole ebatavaline, et isegi n-ö entry-level ametite puhul oodatakse kogemust. Lisa puuduvale või napile kogemusele veel aastake või paar tühjust ning asi on juba üsna hapu.
Ronk4r on
Ootused ja reaalsus on lahus. Niikau kuni majanduslik seis/vanemate tugi seda võimaldab on noorte töötus ka kõrge.
Sotsiaalmeediast vaatavad vastu need need populaarsed alad/lihtne elu mida kõigile ei jätku. Hilisemas elus tuleb arusaamine, et ka torumees, elektrik ja siin nimetatud lüpsja on tasuvad ametid.
Ja palun ärge tulge jälle jutuga, et maksumaksja kes tasub hariduse eest esimesest klassist kuni ülikooli lõpuni peaks ka avalikus sektoris soovijatele sobivaid töökohti looma hakkama. Täiskasvanuks saamine juhtub enamasti kuskil gümnaasiumi ja ülikooli vahel, sealt alates on sinu elu valikud(sh elukutse) sinu enda teha. Seega halva valiku korral proovi leida uus suund, mitte ära räägi et teised on süüdi.
Affectionate-Habit94 on
Ju siis elavad kuidagi ära ja nälg jalaga tagumiku ei peksa.
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
7 Kommentare
Tundub nagu meil oleks tööjõupuudus.
Kaste neile, kel pole Äripäeva tellimust: [https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-euro-indicators/w/3-31072025-ap](https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-euro-indicators/w/3-31072025-ap)
Eraldi rõhutan: tegemist on **sesoonselt korrigeeritud** töötuse määraga. Ehk suveperioodi mõju (värsked koolilõpetajad, kes jätkavad sügisest mujal õpinguid või pole veel jõudnud tööd leida) on statistikast mudeliga eemaldatud.
https://preview.redd.it/wiuqiahczcgf1.png?width=722&format=png&auto=webp&s=e7ab257451c2b3fadcf166b702702c8714577518
Laiemas pildis ei ole Eestis tööjõupuudus. Hetkel on Eestis kohati pigem tööpuudus. Kui miskites sektorisisestes taskutes ei ole otsitavate oskustega inimesi, siis on see probleem, mida kohalike ressursside treenimise ja ümbertreenimise kaudu on võimalik lahendada. Hea riik tegeleb oma kodanikega, motiveerib inimesi töötama ning tööandjaid töid looma ja töid pakkuma. Seejuures pakub hea riik võimalusi ümberõppeks, täiendavaid oskusi omandada (sh postitades kodanikke ajutiselt välismaale unikaalseid oskusi omandama, kui tarvis) ning kõike seda vanusest sõltumata.
Meil kaagutavad poliitilised juhid aga tööandjate keskliidu ja suurettevõtete koordineerimisel tööjõupuudusest. Nagu sellest veel vähe oleks, mõned erakonnad (köhh-köhh E200) on võtnud hiljuti lausa ette välistööjõu kvootide duubeldamise. Selmet lasta kohalikul turul vabalt funktsioneerida, imporditakse kolmandate maade täiskasvanuid, et nood meie lehmi lüpsaks ja Tallinna vanalinnas magusaid mandleid müüks.
Esimene mõte, et päris chill riik, kus iga neljas noor saab endale töötu olemist lubada. Täisteksti?
Päris nutune. Varajased 20ndad on see iga, kus ideaalis peaks laduma tulevase karjääri vundamenti. Kui selle asemel sinna tühi auk tekib, võivad selle tagajärjed inimese elule olla pikaajalised. Ja mida suuremaks see auk CVs läheb, seda raskem on jutule saada. Niigi ei ole ebatavaline, et isegi n-ö entry-level ametite puhul oodatakse kogemust. Lisa puuduvale või napile kogemusele veel aastake või paar tühjust ning asi on juba üsna hapu.
Ootused ja reaalsus on lahus. Niikau kuni majanduslik seis/vanemate tugi seda võimaldab on noorte töötus ka kõrge.
Sotsiaalmeediast vaatavad vastu need need populaarsed alad/lihtne elu mida kõigile ei jätku. Hilisemas elus tuleb arusaamine, et ka torumees, elektrik ja siin nimetatud lüpsja on tasuvad ametid.
Ja palun ärge tulge jälle jutuga, et maksumaksja kes tasub hariduse eest esimesest klassist kuni ülikooli lõpuni peaks ka avalikus sektoris soovijatele sobivaid töökohti looma hakkama. Täiskasvanuks saamine juhtub enamasti kuskil gümnaasiumi ja ülikooli vahel, sealt alates on sinu elu valikud(sh elukutse) sinu enda teha. Seega halva valiku korral proovi leida uus suund, mitte ära räägi et teised on süüdi.
Ju siis elavad kuidagi ära ja nälg jalaga tagumiku ei peksa.