Obwohl das Art -Handed -System für die elterliche Leistungsfähigkeit estnische Mütter länger mit Kindern zu Hause bleiben kann, kann der lange Elternurlaub auch Geschlechterstereotypen stärken und das Lohngefälle vertiefen. Mütter mit Hochschulbildung und -position profitieren auch von aktuellen maßgeblichen Maßnahmen zur familienpolitischen Maßnahmen, die der Vorschulbildung mehr Aufmerksamkeit schenken könnten, um die Unterscheidungen zu betreiben, um die Unterscheidungen zu beunruhigen. auf Soziologen hinweisen.
[…]Nach Angaben der Forscher ist dies nicht die Lösung für erfolgreichere Familien, sondern die Ungleichheit, sondern die gleichberechtigtere Start -ups für Kinder. Eine der effektivsten Möglichkeiten, dies zu tun, besteht darin, zur Entwicklung öffentlicher Qualität und zur verfügbaren Vorschulbildung beizutragen. "Kindergarten oder frühe Bildung ist eine der einfachsten Möglichkeiten, die soziale Gerechtigkeit in der Gesellschaft zu erhöhen." Bekanntes Triin Lauri.
https://novaator.err.ee/1609745967/helde-perepoliitika-voib-naiste-emadusloivu-valikuliselt-kasvatada
Von EstonianLib
3 Kommentare
Ükski vanemahpvitis ei pane naist sünnitama, kui naine seda ise ei taha.
Ja meil on ju väga head lasteaiad ja koolid???
Jah, pikalt lapsega kodus olemine ei mõju mu karjäärile hästi, aga mõjub hästi mu lapsele ja minu vaimsele tervisele ning mul on väga hea meel, et vanemahüvitise süsteem võimaldab mul lapsega kaua kodus olla. Võiks veel kauem, onju. Aga samas see ei kohusta mind lapsega kodus olema nimg see, kes soovib varem tööle naasta, saab seda teha. Olen samas ka sellega nõus, et varem naasevad tööle tõenäoliselt need, kes on karjääris võibolla kõrgemal tasemel ehk tõesti need, kelle haridus ja majanduslik seis on paremad. Aga nad teevad seda, sest nad tahavad.
Ma tegelikult just täna mõtlesin, et kogu see lasteteema pidurdab mu karjääri ikka korralikult. Vahetult enne rasedaks jäämist olin ma üsna heal teel, aga mind koondati ning kuna ma jäin rasedaks, ei olnud mul võimalust seda head ja õiget töökohta otsima jääda. Nüüd võiks uus laps kohe otsa tulla, ehk ma ei hakka taaskord „karjääri tegema“, seega mul tuleb 5-6 aastane auk sisse. Ma tunnen, et ma olen selle ajaga mandunud ja küllap tööandjagi seda ideaalse olukorrana näe.
Ja siis nägin ma kaupluses tööl inimest, kellel on 5 last, ta pole aastaid ja aastaid tööl käinud ning ta ei oskagi teist tööd teha (ma olen temaga natuke suhelnud, aga päris tuttavaks ei nimetaks). See pani ka natuke enda pärast muretsema, kuigi ma tean, et ma olen päris korralikeks asjadeks võimeline. Aga kuklas kipitas ikka see, et mis siis kui ma muuks enam ei kõlba…
Keeruline see sotsiaalpoliitika.
Kui me praeguses tempos jätkame, siis tuleb see aasta Eesti TFR-iks 1.08 last naise kohta. Mis on täiesti hullumeelne langus, arvestades, et enamasti oleme kiskil 1.6 juures olnud. Sotsioloogid võiks natuke vaiksemalt võtta igasuguste perehüvitiste kallal haukumisega. On täiesti võimalik, et see aasta sünnib Eestis alla 9000 lapse!!!! Kui me veel kaua haugume emade ja perehüvitiste kallal, siis carsti polegi neid vaja enam kellegile maksta, sest LAPSI EI SÜNNI!!!