Was denkst du darüber? Löst jemandes Traum -KI -Lösung, bei dem keine Arbeitsversion hat, aufgrund des Mangels an Lehrern in unserem Land, einer Überlastung und der Demotivation Probleme? Oder fängt es an, sehr schlecht an der Entwicklung von Studenten zu arbeiten? Wie viel kostet das Gehalt für eine so tolle Idee? Und alle anderen wichtigen Fragen
https://www.err.ee/1609723152/riik-hakkab-sugisel-gumnaasiumites-katsetama-tehisaru-mudelit
Von pontable
10 Kommentare
August tuleb mõnele riigisektori IT praktikandile päris tempokas
Kui siin oli juttu [eesti keelekorpuse jagamisest tehisarule](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/1kpipyo/anname_eesti_keelekorpuse_tasuta_tehisarule/), siis olid kommenteerjad valdavalt nelja jalaga vastu mõttele, et võib-olla saaks Eesti eestikeelse tehisaru vallas ka ise üht-teist arendada. Liiga kallis ja võimatu jne. Ootan huviga, mida nüüd öeldakse.
Arvasin, et OP dramatiseerib, läksin lugema, mis kirjas ja pole sellist aju nussi ammu saanud.
Kari poolsunrud fosüüle, kes ei tea muffigi masinaõppest, raiskavad 3 millio hui teab mille peale.
Oluline minu meelest on see, et me hakkame asjaga sihilikult tegema, kas õigesti või valesti, polegi hetkel nii oluline, kuskilt võiks lihtsalt pihta hakata, kui me tahame, et meil tuleksid koolidest inimesed, kellel on natukenegi asjalikum kokkupuude AIga. Mina näiteks ei usu, et agentsest AIst keegi tulevikus mööda saab.
Ma olen selles osas muidugi ka vb keskmisest oluliselt optimistlikum, kuna kasutan seda ise eri vormides tööalaselt ning eraelus samuti (alles hiljuti sai selle abiga kena tekst kokku pandud, et vaielda Lufthansaga, kas oli halb ilm või ei).
Panevad 3 milkut prompti alla “sa oled gümnaasiumi abiõpetaja”
Huvitav. Tänased noored ei oska 25. eluaastani oma enda pesu pesta (ema teeb ära), aga õpetatakse AI’d ning algkoolis programmeerimist.
Mina koolitan aeg-ajalt inimesi tehisintellekti (okei, ChatGPT) kasutama ja see projekt kõlab jaburalt. Kurat, õpetage lapsed kasutama neid tööriistu õigesti – et kuidas vähendada hallutsinatsioone korraliku promptimisega, kuidas hinnata vastuste kvaliteeti, kuidas kasutada ChatGPTd õpiassistendina, ja oleks lahendatud 90% probleemidest. Probleem pole mitte et meil poleks tööriistu, vaid see, et me ei oska neid valdavalt integreerida oma protsessidesse ja kasutame neid umbes samamoodi nagu kasutaks neandertaallane nutitelefoni. Me ei suuda koolitada isegi õpetajaid ja eeldame, et lapsed õpivad AI ise selgeks ja hakkavad neid tööriistu ise vastutustundlikult kasutama, ja kui siis lapsed avastavad, et tubli onu AI annab lihtsa küsimise peale vastused mis tunduvad justkui õiged ja esitavad need õpetajatele, siis teeme üllatunud Pikachu nägu ja räägime, kuidas AI mädandab laste ajusid. Loogiline järeldus siis siin boomerite poolt on, et tuleb reguleerida ja vähendada AI kasutamist koolides või teha ise miljonite eest mingi värdlahendus siia juurde, selle asemel et lihtsalt võtta lastega see üks päev, kus selgitada neile ChatGPT olemust, promptimist ja panna üheskoos paika reeglid, mis on selle aktsepteeritav ja mitteaktsepteeritav kasutamine.
Kogu see projekt kõlab nagu oleks boomerid sattunud vasikavaimustussse buzzwordidest ja kaval müügimees on müünud neile maha CustomGPT paarikümne built-in lisainstruktsiooniga ja esitanud selle eest mitme miljoni eest arve.
Endise õpetajana… Meh. Kui see on riigi meelest toimiv lahendus, ja nad on nõus sellega eksperimenteerima, teades, et tulemused on näha ligikaudu 10 aasta pärast, siis okei. Kui see on nende meelest odavam ja jätkusuutlikum.
Kui me aga tahame kvaliteeti, siis tuleb haridusele läheneda teaduspõhiselt ehk kasutades meetodeid, mille toime on tõestatud. Sellised meetodid on täiesti olemas, kuid nende kasutamine eeldab inimesi, kes neid kasutavad.
Julgen kahelda, et tehisaru oskab lastele pakkuda seda, mida õpetaja ei suuda, sh inimlik kontakt, millest paljudel lastel on puudus. Paraku, kui lapsel on sellest puudus, siis lonkab ja lohiseb ka õppimine. Ehk tehisaru ei lahenda mitte ühtegi probleemi.
Küll aga saaks seda kasutada nt tööde hindamisel olukordades, kus lapse käekiri on fkn lugematu. Paraku ei õpeta see last selgemini kirjutama, seega jällegi pole tegemist toimiva lahendusega.
Tehisaru on otstarbekas massanalüüsiks. Iga uus asi ei pea kohe klassi jõudma.
Kooli eesmärk on anda inimesele kvaliteetne haridus, mille baasil ta saab kuhu iganes edasi minna, vastavalt oma kutsumusele v huvidele. Kooli eesmärk ei ole iga uue tehnikalahenduse katsetamine laste peal, kellel pole õigust sellest keelduda, ja kellel puudub perspektiiv selle mõju hindamiseks. Ülevalt alla lähenemine sellele, mida peaks v kuidas õpetama, kui otsustajad ei ole tegevad pedagoogid ega haridusteadlased/arengupsühholoogid, on pehmelt öeldes solvav. Paljudele lastele pole selge, miks nad üldae koolis käivad, seega olukord, kus kool kasutab õpetamiseks tehisaru ning lapsed omakorda tööde tegemiseks, siis kokkuvõttes minetab kool kui selline oma mõtte.
Äkki suunaks selle raha hoopis pedagoogide palkadeks ning normaalse karjäärimudeli loomisele?
See TI-hüppe projekt täiesti müstika minu jaoks. Ma kolm kuud jälgisin toimuvat ja siis kirjutasin oma [arvamusartikli](https://www.err.ee/1609706124/diana-poudel-palun-paneme-ti-huppele-pidurit) üleskutsega asjale veidi pidurit tõmmata. Nüüd siis kahel viimasel nädalal päris palju diskussioone sellel teemal väga erinevate inimestega olnud ja nii palju kui aru saan, siis põhilised murekohad on järgmised:
1. See tehnoloogiline lahendus, millest unistatakse ei ole hetkel realistlik – LLM on treenitud vastuseid andma ja mitte küsimusi küsima.
2. Ajakava oleks metsas ka juhul, kui tehnoloogia realistlik oleks – hakata haridusrakendust testima juulikuus? Sama hästi võime ka lumekoristuse õppused samal ajal teha – pole ei õpetajaid, õpilasi ega lund sel ajal :/
3. Väga palju kognitiivset dissonantsi. Olen tellinud seda TI-hüppe uudiskirja ja see ka viimasel korral algas sõnadega: “1. septembril 2025 alustavad Eesti gümnaasiumide 10-11. klasside õpilased õppimist uuel moel, kasutades maailma juhtivaid tehisintellekti (TI) rakendusi.”
Aga kui 16. juunil ei suuda keegi arusaadavalt selgitada, et mida see uuel moel õppimine tähendab, siis ei tundu väga realistlik, et 1. september mingit haridusrevolutsiooni näeme. Pigem olen siin ise TI koolitusi koolides tehes palju õpetajaid, kes on väga segaduses.
Loogiline oleks praegu selline plaan:
1. Koolitada õpetajaid nii palju kui võimalik. Hetkel tegelikult HTM-l päris asjalik projekt käimas, mille raames ise koos 39 teise koolitajaga käimegi õpetajatele TI teemalisi koolitusi tegemas ja sellele vastukaja ka õpetajate poolelt väga positiivne olnud. Häda on selles, et õpetajaid on palju ja koolitajaid ei ole nii palju ja seega kulub arvatavasti 2026. aasta kevadeni enne kui igasse kooli jõuaks. Selle projekti sisu kohta näeb infot [siin](https://haridustehnoloogid.ee/koolitus/praktilised-ti-tootoad-opetajatele/).
2. Luua häid õppematerjale, mida õpeajad saaks tunnis kasutada + samuti mingi toetav kursus õpetajatele (see ka TI-hüppe käigus vist plaanis ja see plaan igati mõistlik tundub).
3. Anda kõigile Eesti õpetajatele (mitte ainult 10. ja 11. klass) ühe LLM litsents, et õpetajad saaksid ise õppida TI võimalusi paremini kastuama.
4. Koostöö õpikute kirjastatega välja mõelda, sest kui tahame Eesti kooliõpilastele mõeldud LLM mudelit treenida, siis oleks väga vaja, et seal oleksid ka meie õpikud sees. Aga siin väga palju küsimusi mis tuleb enne välja mõelda jne.
5. Õpetada õpilasi kasutama tavalist LLM kasutama nö õpetaja rollis. Tegelikult olen näinud palju häid näiteid, kus õpilased seda ka teevad, kuid siin ongi oluline see õpimotvatsiooni küsimus.
6. Vajame väga palju aktiivset ühiskondlikku debatti, et millised muudatused on koolides vajalikud. Tegelikult mind kõnetab see idee, mida minu teada nii Jaan Aru kui Grete Arro on maininud, et kodutöid enam anda ei saa – kodus võib õpilane soovi korral TI abil teema läbi arutada, aga teadmiste kontroll toimub edaspidi ikkagi ainult klassiruumis.
7. Siit edasi peaksime kohe mõtlema, et milliseid teadmisi tegelikult on noortel tänasel päeval vaja? Mul endal on kaks gümnasisti kodus, kes käivad väga heas koolis, kuid kahjuks ikkagi näen, et on ka palju sellist õppekavas, mille puhul ma täpselt aru ei saa, miks kõik noored seda õppima peavad (GRÕKis näiteks kohustuslikud muusika ja kunst, mis minu jaoks pigem valikained võiks olla) ja samas on puudu korralik rahatarkus, digipädevused jmt, mis reaalselt võiks kasuks olla :/
Kõige vähem meeldib mulle see TI-hüppe võrdlus tiigrihüppega. Jah – tiigrihüppe käigus saime arvutid koolidesse, kuid samas kahjuks see oligi kogu hüpe. Eesti noored ei tea tegelikult põhikooli/gümnaasiumi lõpuks rohkem arvutitest/progemisest kui muude riikide noored. Informaatikaolümpiaadil osalejate arv ei ole 25 aasta jooksul muutunud ja need eredad näited, mille kohta vahel meediast saame lugeda on pigem tekkinud läbi tasulise huvihariduse.
Sorry – nüüd läks pikemaks jauramiseks, aga mind tõesti ajab marru see, et me pole suutnud kümnete aastatega jõuda sinna, kus igas põhikooli astmes oleks noortel vähemalt üks korralik arvutitund ja nüüd siis tahame paari kuuga kogu Eesti haridussüsteemi ära reformida mingi olematu lahenduse baasil :/
Kusjuures täiest ebaoluline ja võibolla offtopic märkus, aga näiteks gümnaasiumis noorte trükkimiskiirus arvutis väga erinev. Kui nüüd peavad hakkama TI-ga suhtlema aktiivselt, siis võibolla peaksime ikkagi põhikoolis kümne sõrme trüki noortele selgeks õpetama (tegelikult kui nüüd mõtlema hakata, siis varsti eesti keele eksam arvutis ja seal ka ju eelis nendel, kes kiiremini suudavad trükkida). Ehk siis asju on palju, mille peale mõelda, aga see kõik on maraton ja mitte sprint. Ning enne kui võistlustele minna tuleb hakata trenni tegema.
Hüpe on üldse kogu selle idee kohta tegelikult kehva metafoor :/
3 milli AI wrapperile? Ausalt öeldes olen hullematki näinud, aga palju sellest on wrapperi arenduskulu ja palju tokenite kulu?