Close Menu
    Estland

    Datenbasierte Winterstrompreise


    Datenbasierte Winterstrompreise

    https://substack.salk.ee/p/talvistest-elektrihindadest-andmepohiselt

    Von sherincal

    View 6 Comments

    6 Kommentare

    2. sherincal on

      Statistika näitab, et kõrgetes energiahindades oli süüdi muuhulgas see, et odavat elektrit ei olnud lihtsalt võimalik importida sealt, kus oli odava TUULEenergiat üle:

      >Vaatasin lähemalt, millal oli Soome hind meist oluliselt madalam, määrates piiriks, et Soome hind võiks odavamatel tundidel olla meist vähemalt 10% odavam. Selliseid tunde oli jaanuarist 39% ehk kokku umbes 12 ööpäeva. Soome hind oli neil tundidel keskmiselt meist 2x odavam, nende 9 senti vs meie 18 senti kWh kohta. Mis selle hinnavahe tingis?

      >Vastus on lihtne: neil tundidel oli Soome tuuleparkide kasutustegur hoolimata kehvast jaanuarist 31%, kattes Soome tarbimismahust 23%. Meie suunal olid neil tundidel Estlink1 ja Estlink2 ääreni täis (kasutusel keskmiselt 986/1000 MW ülekandevõimsusest), odavat elektrit Soomest meile rohkem läbi ei mahtunud, nende hinnad surus aga alla neile kättesaadav odav tuuleenergia.

      >Oludes, kus Soomes katab tuul suure osa nende tarbimisest, on nende elektrihind meist kuni 3 korda odavam, sest ühendustest meile rohkem läbi ei mahu. Suurem taastuvenergia osakaal tarbitud elektris tähendab Soomes madalamaid hindu, sest kallimaid allikaid tuleb vähem kasutada. Veebruar oli kehvem, aga ka seal jagus odavamaid tunde soomlastele siiski umbes 25% ja hind oli neil tundidel Eestist pea 2 korda odavam.

      Ehk siis mõtteainet kõigile tuuleveskitega võitlejatele.

    3. Uno_Nisu on

      Ok, ehitame piisavalt tuulikuid Eestisse, et katta koguvajadus ära. Kas elekter on siis tasuta? Või kuhu see joon tõmmatakse, et rohkem rohkem ei ehita, kuna elekter läheb liiga odavaks?

    4. riisikas on

      Minu arust üks asi mis Eestis on veel pooleli on päikeseenergia arendamine. Meil on praegu kuskil 1,2GW võimsust üleval, samas näiteks Leedus on jõutud juba 3GW ligi ning aastaks 2030 on eesmärk 4,1GW.
      Meil vahepeal jagati päikeseenergia toetusrahasid ja siis skeemitajad tegid ühest päikesepargist sada väiksemat firmat, et toetused saada, aga äkki võiks reaalselt kodumajapidamisi ja korteriühistud uuesti toetada päike+salvestus rajamises, mis muudaks kogu võrku palju tugevamaks.

    5. toreon on

      Julgen arvata, et keskmine inimene ei suuda hallata sellist andmemahtu, ammugi ei hakka keegi seda kuskilt üle kontrollima. Kahjuks on selle kõrval kogu artikkel ka selgelt poliitiliselt kallutatud, mistõttu vähendab andmete väärtust oluliselt, isegi kui need tõesed on. Muuhulgas tekivad artiklit lugedes järgmised küsimused:

      * Eesti Energia kehvades näitajates süüdistatakse põlevkivitootmist, samas jäetakse täielikult mainimata Enefit Greeni fiasko või Enefiti kommentaarid, et tuulikuid on mõistlikum pankrotivarast osta. Kõrvutagem selle kõrval olukord, kus ühtki tuuleparki ei rajata hetkel turutingimustel, vaid oodatakse riigi garantiisid ja dotatsiooniskeeme. See tähendab, et tuulepargid ei ole paraku majanduslikult eriti rentaablid ja nende rajamine on ühiskonnale palju kallim kui tundub, sest nõuab veel lisaks riigilt skeemidega panustamist.
      * Kui tuuleenergia päriselt kõige efektiivsemalt odavamad hinnad toob, siis miks on Eestis tuulikute arendamine olnud niivõrd aeglane? Miks me jääme kordades maha näiteks Leedust? Kummalisel kombel ei saa kriitikat aga valitsus, vaid hoopis Isamaa-Kesk-EKRE, ehkki tuuleenergiaarendajad ise on süüdistanud hoopis planeeringute ülimat aeglust.

    6. SchlitterbahnRail on

      TL;DR

      – Tuuleenergia on kõige kiiremini skaleeritav allikas, päike ok aga vähemtähtis, tuumaenergia tore aga kallis. Fossiilsed kütused – pähh.

      РPoliitikute valikut m̵jutab partei pullisitt.

      Vastavalt selle jääb siin kaks suurt küsimust üles:

      – kuidas süsteem tuuleenergia pideva üle/alatootmisega toime tuleb, jääb mulje et see on kuidagi iseenesest tekkiv riikidevahelise võrgu omadus. Mida ta vbl teatud määral on, aga mitte täiesti.

      – kuidas teha poliitikud vastutatavaks pmst insenertehniliste otsuste eest.

    Leave A Reply