Vaimne tervis pole soodne lõbu… Parimate antidepressantide hinda Tervisekassa ka ei hüvita. Kui oled vaene ja soovid ravi arvelt säästa, tuleb võidelda räigete kõrvalmõjudega.
(Allikas: maksan oma ravimi eest iga kuu umbes 42 euri, retsepti pikendab õnneks perearst, nii et psühhiaatrile väljaminek saab mõndade „kergemate“ vaimse tervise probleemide korral olla ühekordne).
rts93 on
Kas Lutsari-Jolleri sõnavõttude kuulamine polegi siis ise juba piisavalt teraapiline?
shellofbiomatter on
Nob jah, mis siis ikka. Tuleb otsida traditsionaalseid lahendusi. *Kuhu ma nüüd selle viinapudeli panin*
_CountOlaf_ on
Pff.. mis psühhiaatrilist abi sul vaja?! Võta ennast kokku!
/s
SympathyDependent549 on
Tehke lihtsalt trenni ja toituge tervislikult! /s
NightSalut on
Küpseb eelnõu, millega saab vaid saatekirjaga edaspidi psühhiaatri juurde.
Milline totaalne käkk! Niigi raske saada ja teevad veel raskemaks selle.
North-Reflection3047 on
Üldiselt meil pole meditsiinis veel nii kehv seis nagu USA-s, aga..
Kui sa tahad Eestis heal tasemel arstiabi saada, siis pead väga paljud asjad oma taskust maksma.
Psühhiaatrilist abi saab ainult siis, kui tegemist on millegi väga erakorralisega.
Psühhiaatrid ülekoormatud, paljud teised spetsialistid samuti. Perearstid on ka üle koormatud. Isegi e-konsultatsioonide kaudu saadud aega tuleb oodata tihti 3+ kuud. Patsientidele frustreeriv ja arstidele/õdedele ka.
Ja kui sul on isegi õnnestunud saada mingi saatekiri uuringule, siis palju õnne, ooteaeg on halvemal juhul pool aastat+ (nt MRT, EHHO vms). Viimasel ajal pole isegi ultraheli uuringule võimalik saada pealinnas, registratuuridest öeldakse, et aegu lihtsalt ei ole ja helistage uuesti kuu aja pärast.
runforyourlife66 on
Pole kaugel aeg, kui ka eriarstidega sama teema tekib. Tahad kuskile vastuvõtule saada, siis maksad…
MixuTheWhatever on
Huvitav kaua me selle arstiabi puuduse kriisil laseme süveneda…
Searchingsmth9 on
vaatasin just et lapse psühhiaater oli kevadel pensionile läinud. nüüd siis selge, miks viimased korrad hoopis vaimse tervise õde vastu võtnud. oleks olnud tore teada. loodan, et laste vaimse tervise keskus ikka mõne uue psühhiaatri saab tööle
creepymuch on
Sellega seoses meenub üks selle kuu varasem teema:
Kindlasti on riigi rahaasjad tunduvalt keerulisemad, kui mõni lihtsurelik võib ette kujutada. Paraku ei saagi raha olla, kui sel tulla ei lasta.
Tavalisel inimesel on rahanappuses kaks varianti:
1. Kulutada vähem
2. Teenida rohkem
Eeldusel, et riik ei saa kulutada vähem (jätame siinkohal kõrvale olemasolevate kulude üle vaatamise, otstarbekuse hindamise ja ümber arvestamise), siis jääb üle teine variant.
Endise õpetajana ütlen artikli peale: no shit. Ilmselgelt läheb endast vähegi lugupidav spetsialist erasektorisse tööle, kus saab paremini koormust ja selle eest makstavat tasu reguleerida selle asemel, et oodata, mil riigiisade laualt kunagi midagi pudeneb. Elu tahab elamist ja loll saab kirikus ka peksa. Samal ajal maksab iga töötav inimene kenasti sotsiaalmaksu edasi, saades selle eest vähem teenust.
Huvitav, kui paljud inimesed just seetõttu valivad muu eriala, mistõttu juba eos tuleb peale vähem tervishoiutöötajaid. Teenuse hinna saaks alla tuua ka suurem arv spetsialiste. Esiteks järelkasv ja teiseks koormuse parem jaotumine, väiksem läbipõlemine. Kuna psühhiaater on arst, siis see koolitamine võtab omajagu aega, ligikaudu 10 aastat+. Kui täna ei tegutse, siis oleme sama lõhkise küna ees üsna mõnda aega.
Sepamees on
„Arstid ei tea midagi!“. Küüditaja. Polkovniku lesk.
mitmekesine on
Ei ole üllatus, miks sõltuvushäired nii kõrged on meie riigis. Inimesed otsivad väljapääsu kannatamisest. Ei saa hukka mõista
Mul on vedanud, et sain teismelisena psühhiaatrilist abi ja sellest saati on häda korral psühhiaatri kontakt olemas, kuigi pika ooteajaga.
ohtlikuba on
Ammu juba ei ole ju, kah uudis 😀
Leave A Reply
Du musst angemeldet sein, um einen Kommentar abzugeben.
14 Kommentare
Vaimne tervis pole soodne lõbu… Parimate antidepressantide hinda Tervisekassa ka ei hüvita. Kui oled vaene ja soovid ravi arvelt säästa, tuleb võidelda räigete kõrvalmõjudega.
(Allikas: maksan oma ravimi eest iga kuu umbes 42 euri, retsepti pikendab õnneks perearst, nii et psühhiaatrile väljaminek saab mõndade „kergemate“ vaimse tervise probleemide korral olla ühekordne).
Kas Lutsari-Jolleri sõnavõttude kuulamine polegi siis ise juba piisavalt teraapiline?
Nob jah, mis siis ikka. Tuleb otsida traditsionaalseid lahendusi. *Kuhu ma nüüd selle viinapudeli panin*
Pff.. mis psühhiaatrilist abi sul vaja?! Võta ennast kokku!
/s
Tehke lihtsalt trenni ja toituge tervislikult! /s
Küpseb eelnõu, millega saab vaid saatekirjaga edaspidi psühhiaatri juurde.
Milline totaalne käkk! Niigi raske saada ja teevad veel raskemaks selle.
Üldiselt meil pole meditsiinis veel nii kehv seis nagu USA-s, aga..
Kui sa tahad Eestis heal tasemel arstiabi saada, siis pead väga paljud asjad oma taskust maksma.
Psühhiaatrilist abi saab ainult siis, kui tegemist on millegi väga erakorralisega.
Psühhiaatrid ülekoormatud, paljud teised spetsialistid samuti. Perearstid on ka üle koormatud. Isegi e-konsultatsioonide kaudu saadud aega tuleb oodata tihti 3+ kuud. Patsientidele frustreeriv ja arstidele/õdedele ka.
Ja kui sul on isegi õnnestunud saada mingi saatekiri uuringule, siis palju õnne, ooteaeg on halvemal juhul pool aastat+ (nt MRT, EHHO vms). Viimasel ajal pole isegi ultraheli uuringule võimalik saada pealinnas, registratuuridest öeldakse, et aegu lihtsalt ei ole ja helistage uuesti kuu aja pärast.
Pole kaugel aeg, kui ka eriarstidega sama teema tekib. Tahad kuskile vastuvõtule saada, siis maksad…
Huvitav kaua me selle arstiabi puuduse kriisil laseme süveneda…
vaatasin just et lapse psühhiaater oli kevadel pensionile läinud. nüüd siis selge, miks viimased korrad hoopis vaimse tervise õde vastu võtnud. oleks olnud tore teada. loodan, et laste vaimse tervise keskus ikka mõne uue psühhiaatri saab tööle
Sellega seoses meenub üks selle kuu varasem teema:
https://www.err.ee/1609911436/tein-peab-hasartmangumaksu-vea-tekke-pohjuseks-mitme-seaduse-korraga-menetlemist
Kindlasti on riigi rahaasjad tunduvalt keerulisemad, kui mõni lihtsurelik võib ette kujutada. Paraku ei saagi raha olla, kui sel tulla ei lasta.
Tavalisel inimesel on rahanappuses kaks varianti:
1. Kulutada vähem
2. Teenida rohkem
Eeldusel, et riik ei saa kulutada vähem (jätame siinkohal kõrvale olemasolevate kulude üle vaatamise, otstarbekuse hindamise ja ümber arvestamise), siis jääb üle teine variant.
Endise õpetajana ütlen artikli peale: no shit. Ilmselgelt läheb endast vähegi lugupidav spetsialist erasektorisse tööle, kus saab paremini koormust ja selle eest makstavat tasu reguleerida selle asemel, et oodata, mil riigiisade laualt kunagi midagi pudeneb. Elu tahab elamist ja loll saab kirikus ka peksa. Samal ajal maksab iga töötav inimene kenasti sotsiaalmaksu edasi, saades selle eest vähem teenust.
Huvitav, kui paljud inimesed just seetõttu valivad muu eriala, mistõttu juba eos tuleb peale vähem tervishoiutöötajaid. Teenuse hinna saaks alla tuua ka suurem arv spetsialiste. Esiteks järelkasv ja teiseks koormuse parem jaotumine, väiksem läbipõlemine. Kuna psühhiaater on arst, siis see koolitamine võtab omajagu aega, ligikaudu 10 aastat+. Kui täna ei tegutse, siis oleme sama lõhkise küna ees üsna mõnda aega.
„Arstid ei tea midagi!“. Küüditaja. Polkovniku lesk.
Ei ole üllatus, miks sõltuvushäired nii kõrged on meie riigis. Inimesed otsivad väljapääsu kannatamisest. Ei saa hukka mõista
Mul on vedanud, et sain teismelisena psühhiaatrilist abi ja sellest saati on häda korral psühhiaatri kontakt olemas, kuigi pika ooteajaga.
Ammu juba ei ole ju, kah uudis 😀